NB! Alla 18 aastastel ja nõrganärvilistel ei soovita vaadata!
Loe lisaks: en.wikipedia.org/wiki/Prison_rape |
|
Pederastid ja teised nõ. vähemused tahavad kehtestada vähemuste diktatuuri enamuse üle!
Hiljuti nägime Eestis kampaaniat, millega kutsuti üles sallivusele seksuaalvähemuste (homode ja lesbide), moslemite ja üleldse vähemuste suhtes. Kõik on kena. Inimene on ju inimene, olgu tema seksuaalne või usuline orientatsioon siis milline tahes. Kuid selliste vähemuste inimõigused on kaitstud samuti nagu igal teisel Eesti elanikul. Ei ole nagu kusagil näha mingit vägivalda vähemuste suhtes. Seda suuremat hämmeldust tekitab säärane kampaania.
Igal inimesel on õigus oma arvamusele. Igalühel on omad sümpaatiad ja antipaatiad. Mõne antipaatia tagamaad on aastatuhandete käigus välja kujunenud üldinimlikes normides.
Aastatuhandete käigus on inimühiskond välja sõelunud kõige efektiivsema toimimise mudeli. Sinna mudelisse kuulub ka terve pere, kus on isa-ema ja lapsed. Selline mudel tagab kogukonna jätkusuutlikuse. Kunagi pole ajaloos lihtinimene (eliit võis endale palju lollusi lubada!) leidnud aega oma lihtlabaste lõbude järgi jooksmiseks. Kes seda on teinud, see on ka õigustatult pälvinud ühiskonna halvakspanu.
20. sajandil, mil inimesele on jäänud järjest rohkem vaba aega tegelemaks enda lõbude rahuldamisega, on traditsiooniline, aastatuhandete kogemusega loodud mudel vankuma löödud. Inimkond on suuresti asunud linnadesse, sellega on kaasnenud ka anonüümsus. On kadunud endine külakogukondlik eluviis, kus kõik tundsid kõiki ja inimene surus puhtalt lähikonna halvakspanu kartuses oma amoraalsed fantaasiad maha. Seda võib nimetada ka kogukonna positiivseks mõjuks. Kogukonna liige tunneb vastutust oma tegude ees. Näiteks kui kogukonna liige ei pane supilusikat suhu, vaid püüab seda mõnda teise kehaavausse pista, siis tehakse talle ilusasti selgeks, et mida ta valesti teeb ja kuidas asi tegelikult käima peab. Sarnaselt õpetab ka õpetaja meile koolis, et 1+1=2. Kui ta seda ei teeks ja jätaks meile vabaduse ise vastus panna, siis oleks meie tulevases elus probleemid ette garanteeritud. Seetõttu olemegi tänulikud oma õetajatele, et nad meid eluks õieti ette valmistavad, õpetades eraldama õiget valest.
Tänapäeval on inimesel käes suhteliselt suur anonüümsus ja ta ei tunneta enam vastutust kogukonna ees. Nüüd peab ta isennast A-ks ja O-ks. Kogu elu keerleb ümber tema tahtmiste ja soovide. Siit ka see suur meelemürkide tarvitamise ja igasugu perverssuste praktiseerimine. Kergekäeliselt allutakse oma madalatele tungidele ja seda seda enam, mida enam ühiskond seda tolereerib. Seda enam, kui karistused on naeruväärselt väikesed või puuduvad sootuks.
Kuid see suur tolerantsus on kunstlikult tekitatud, see on otseses vastuolus inimkonna ajaloolise kujunemisega. On võimatu kiiresti ja vägisi inimkonnale peale suruda midagi, mis on vatuolus aastatuhandete kogemusega. See vähemus, kes on võimul, võib muidugi teha mida tahab, ka enamuse käitumist reguleerida, kuid mis demokraatiast me siinjures enam rääkida saame? Demokraatia on see, et kõik inimesed on seaduste ees võrdsed. Inimene on inimene ja mingi seksuaalse sättumuse järgi inimesi veel omakorda lahterdada - no see on juba inimväärikuse alandamine ja lausa perversne!
On täiesti arusaamatu, kuidas seksuaalvähemused propageerivad ise ja soovivad, et ka teised näeksid nende identiteeti läbi nende seksuaalsättumuse. Kas seksuaalvähemused ei tunne ennnast alaväärsete inimestena, kui nende identiteet avaliku üldsuse silmis seisab üksnes sellel, mida nad magamistoas teevad? Oleksin mina üks nendest, siis mind häiriks see tõsiselt, et ei nähta mitte inimest vaid tema seksuaalsättumust. Ja ma ei saa aru nendest seksuaalvähemustest, kes ise seda seksuaalvähemuseks olemise kella löövad. Miks te seda teete? Kas peab kohe esimese asjana kõigile kuulutama, mida, kus ja kellega ma magamistos teen? Eriti, kui ühiskonna üldised väärtushinnangud on hoopis teistsugused. See on madal ja vastutustundetu käitumine. Nii kasvatatakse oma käitumisega ise seksuaalvähemustesse negatiivselt suhtuvate inimeste hulka.
Paljudele ei meeldi avalik seksuaalvähemuste propaganda sellepärat, et sellega mõjutatakse alles kasvueas olevaid noori. Alles kujunemisjärgus nooruk, kes ei oma maailmast veel adekvaatset ülevaadet, on kergesti mõjutatav igasuguste "poppide ja lahedate" ettevõtmiste poolt. Olgu selleks siis narkootikumid, kuritegevus või seksuaalperverssused. Kõige hullem on see, kui massimeedia ja ka ühiskond selliseid tegevusi propageerib ja igati normaalseks peab. Täiskasvanud otsustagu ise, mida ja kuidas nad oma elus teevad. Kuid lapsed jäägu sellisest ajupesust välja. Teada on ka see, et paljud homod on samal ajal ka pedofiilid. Seda ohtlikum slle "täiskasvanute lõbu" seadustamine, normaliseerimine ja propaganda on!
Pole kuulda olnud, et homosid, lesbisid, moslemeid ja muid vähimusi oleks Eestis kuidagi tagakiusatud. Pisisolvanguid tuleb ette, kuid need on sellises ühiskonnas paratamatud, kus enamuse seksuaalne orientatsioon on tesitsugune kui vähemusel. Vähemustel endil võiks ka olla suurem pieteeditunne ja vatutus oma käitumise ees. Aga kõik see ei näita, et Eestis oleks mingisugustki probleemi suhtumises vähemustesse. Nad elavad nagu kõik teised. Teistest eristab neid enamati see, et nemad tõstavad esile oma seksuaalsättumust. Enamus inimesi peab sellist seksuaalsuse eksponeerimist labaseks ja kohatuks, enamus nii ei käitu. Ja kui arvestada enamuse seisukohaga (mis oleks ju ometigi viisakas!), siis ei ole ka vähemustel mingeid probleeme (kui nad neid ise ei tekita oma üliagara seksuaalvähemuste reklaamiga).
Seksuaal- ja usuvähemuste vastastest kuritegudest pole me midagi kuulnud. Seevastu tapeti hiljuti julmalt kaks vanainimest ühe rahvusvähemuse esindaja poolt. Seevastu tehakse miljoneid kroone maksev kampaania kunstlike, pseudoprobleemide vastu, et "kaitsta homosid, lesbisid ja moslemeid". Kas saab kedagi panna vägisi armastama? Päevast-päeva võime lugeda moslemite ähvardustest ja terroritegudest läänemaailma vastu. Kas mul ei ole õigus olla ettevaatlik selle usu suhtes? Kas ma peaksin silmad sulgema ja valvsuse kaotama? See võrduks ju ohtude suhtes ettevaatlikkuse kaotamisega. Kui tahetakse, et ma kaotaksin valvsuse moslemite suhtes, siis palun ärge enam edastage ühtegi uudist moslemitest ja nende terroritegudest. Vastasel juhul ei jää mul muud üle, kui järgneda oma instinktidele, kuna olen pelgalt inimene.
Millega sellist kampaaniat põhjendatakse? On see vägivaldne EL-i poolne surve enamuse orientatsiooni vastu? Või on siin mõni kohalik asutus näinud hea vaheltteenimise võimalust. Puhutakse Eesti statistika sallimatuse teemal kunstlikult suureks, et siis EL-ist tolerantsuse propagandaks raha saada. Mine võta kinni...
Kui aga Eesti on demokraatlik riik, siis antaks samapalju sõna ka teisele poolele (ehk enamusele). Miks me aga näeme, et propagandat tehakse enamasti seksuaal- ja rahvusvähemuste ja moslemite poolt. Samal ajal, kui vastaspoolele üldse sõna ei anta või kleebitakse neile hoopis otsaette skenofoobide, sallimatute, natside, äärmuslaste, fašistide jne. silt. Miks ei tehta kampaaniat traditsioonilise peremudeli kaitseks? Miks ei hoiatata inimesi õigustatud islmi ohu eest? Miks me hoiatame inimesi näiteks rästiku eest, kuid nastiku eest ei hoiata? Miks küll? Miks me oleme nii sallimatud rästiku suhtes? Kõik maod võiks ju võrdsed olla! Aga tõdegem, et see, et inimesi rästiku eest hoiatatakse, ei ole ksenofoobia, vaid tuleneb reaalsetest faktidet, mis meil on rästiku kohta.
Samuti on meil ka teatud faktid mingite inimrühmade kohta. Nii positiivseid kui ka negatiivseid. Kui mingi inimrühm (ükskõik millise tunnuse järgi nad ka ei eristuks) on teistest kriminogeensem, siis tuleks seda ka välja öelda, mitte tõlgendada sellist fakti rassismi ja sallimatusega. Kellel on õigustatult halb maine ja kes on selles ise süüdi, see peab seda ka tunnetama. Õigustatud ettevaatus, mis tugineb faktidel, ei ole sallimatus. Kui see aga hoiaks ära kasvõi ühe inimese surma, oleks see end igati õigustanud.
Pederastid ja muud vähemused tahavad kehtestada Vähemuse Diktatuuri!
Demokraatlik õigusriik küsib oluliste otsuste langetamisel ka kõrgema võimu kandja ehk rahva arvamust. Parlamenti valitud saadikud ei saa kuidagi esindada kogu rahvast, isegi mitte neid, kes teda on valinud. Seda enam, kui otsuseid tehakse küsimustes, mida valimistel ei puudutatud. Sel juhul peaks olema elementaarne küsida rahva arvamust. Enamuse tahe otsustagu reeglid. Kui vähemusele need reeglid ei meeldi, siis pole midagi teha. Demokraatia tagab vähemustele inimväärsed elutingimused. Kui vähemus kehtestab end enamuse arvamust eirates, ei ole tegu enam demokraatiaga, vaid vähemuse diktatuuriga!
Las eesti rahvas otsustab ise, kas ta toetab seda, et ta lapsed kasvavad üles ühiskonnas, kus homosuhete normaalsusest ja lahedusest räägitakse isegi lasteaias (nagu see on juba mitmel pool EL-is) või ta tahab, et tema laps saaks täiskasvanuks sirguda ühiskonnas, kus ei mõjutata tema lapse normaalset arengut. Täiskasvanud tegelgu oma lõbudega ise. Las täisealiseks sirgunu otsutab ise oma seksuaalse suundumuse. Kui ei saada teisiti, kui omasoolist armastada, siis olgu nii. Ega keegi kätt ette ei pane. Kuid loodusseaduse järgi ei tohiks sellised paarid ka lapsi omada. Isegi padusallivad seadused ei muuda loodusseadusi!
Kõik ei ole võrdseteks loodud, isegi seadused ei suuda seda tagada!
NB! HOIATUS! Alljärgnev tekst on väga otsekohene ja karm (kuid elu ongi karm!). Kui Sa soovid ilma seisukohta võtmata elust läbi vingerdada ja alati neutraalseks jääda, siis parem ära loe. Aga palun mõtle - kas Sa tolereerid vähkkasvajat? Kas tal on ka omad õigused? Kui Sa ei lase omas kehas vähkkasvajal vohada, miks me siis inimkonnana peaksime seda lubama? Miks?
Siin ma ei soovi kutsuda üles kedagi vihkama, pigem soovitan pederastidel ise mõelda oma teguviisi mõttekuse teemadel. Lõpuks on küsimus ainult ühes - inimese soovimatuses seista vastu oma nõrkusele ja tahe minna kergema vastupanu teed. Paljudel inimestel on vahest tahtmine teha midagi destruktiivset, kuid antud hetkel meeldivana tunduvat. Paljudel inimsetel võib olla vahest selline ärritus kellegi suhtes, et lööks või kellegi maha. Kuid inimene suudab end talitseda ja normaalselt jälle edasi elada. Nii on ka kõigi teiste nõrkustega: suitsetamine, alkohol, narkootikumid, pederastia jne. Inimeses ON nii palju jõudu, et end taltsutada. Ja kui tõesti ta seda ei suuda, on tal midagi kupli all tõsiselt korrast ära. Siin ei ole mingeid vabandusi. Inimeseks olemine nõuab ka inimeseks olemise iidseid kriteeriumeid täita. Iga kõrvalekalle selles on kõrvalekalle normaalsusest.
Heaolu ühiskond ei peaks tolereerima parasiite ja muidusööjaid. Vanasti oli mees ja naine kasutu, kui nad lapsi ei saanud. Nüüd mil elu on kordades mugavam, tundub, et võib iidseid tavasid ilusti ja kenasti rikkuma hakata. Paraku kui seda lubada, on sisuliselt tegu tulega mängimisega. Pederastia toodab pederastiat ja mis kõige hullem - nakatab nõrgemaid ühiskonna kihte amoraalsusega. Siit sünnib jälle omakorda tohutu kahju ühiskonna tervele ja normaalsele korraldatusele. Püütakse lagundada seda vundamenti, mis aastatuhandetega on inimkonna poolt paika pandud. Ja ei maksa siin tulla jutuga, et juba Vanas-Kreekas...Jah oli, kuid vaid kõrgklassi peded harrastasid sellist eluviisi. Ei midagi massilist ja soositut.
Inimkond on tuhandete aastate jooksul kujundanud välja universaalse suhtumise ümbritsevasse. Kuna elu on primaarne, peab inimese suhtumine olema suunatud elu edendamisele. Tuhandete aastate jooksul on inimkond üksteisest sõltumatult jõudnud üle maakera pederastia suhtes ühesele järeldusele - see ei edenda elu, see on destruktiivne, kasutu. Eriti ohtlik on pederastide kalduvus mõjutada noori väljakujunemata poisslapsi.
Kuid nüüd, vaevalt paarikümne aasta jooksul, nõutakse inimkonnalt loobumist sellest aastatuhandetega kujunenud arusaamast. Kas inimkond peab alluma käputäiele pedefännide nõudmistele?Kas see on demokraatia? KUIDAS SAAB NÕUDA TOLEREERIMIST?
Kuhu me niimoodi lõpuks jõuame? Kõik nõuavad oma õigusi, kuid vastutada ei taha keegi. Kõigepealt peded, siis pedofiilid, soofiilid ja nekrofiilid. Ehk legaliseerime siis kannibalismi ka ära? inimkond on asetanud piirit, et siiamaani ja mitte kaugemale. Sest kui lasta hälvetel ühiskonnas vohada nagu vähkkasvajal pidurdamatult, on ühiskond määratud välja surema. kuid kas me peme nõustuma sellise enesetapuga?
Suhtumine kujuneb välja pika ajaga, mitte seda ei muudeta kellegi nõudmise peale!
Hiljuti nägime Eestis kampaaniat, millega kutsuti üles sallivusele seksuaalvähemuste (homode ja lesbide), moslemite ja üleldse vähemuste suhtes. Kõik on kena. Inimene on ju inimene, olgu tema seksuaalne või usuline orientatsioon siis milline tahes. Kuid selliste vähemuste inimõigused on kaitstud samuti nagu igal teisel Eesti elanikul. Ei ole nagu kusagil näha mingit vägivalda vähemuste suhtes. Seda suuremat hämmeldust tekitab säärane kampaania.
Igal inimesel on õigus oma arvamusele. Igalühel on omad sümpaatiad ja antipaatiad. Mõne antipaatia tagamaad on aastatuhandete käigus välja kujunenud üldinimlikes normides.
Aastatuhandete käigus on inimühiskond välja sõelunud kõige efektiivsema toimimise mudeli. Sinna mudelisse kuulub ka terve pere, kus on isa-ema ja lapsed. Selline mudel tagab kogukonna jätkusuutlikuse. Kunagi pole ajaloos lihtinimene (eliit võis endale palju lollusi lubada!) leidnud aega oma lihtlabaste lõbude järgi jooksmiseks. Kes seda on teinud, see on ka õigustatult pälvinud ühiskonna halvakspanu.
20. sajandil, mil inimesele on jäänud järjest rohkem vaba aega tegelemaks enda lõbude rahuldamisega, on traditsiooniline, aastatuhandete kogemusega loodud mudel vankuma löödud. Inimkond on suuresti asunud linnadesse, sellega on kaasnenud ka anonüümsus. On kadunud endine külakogukondlik eluviis, kus kõik tundsid kõiki ja inimene surus puhtalt lähikonna halvakspanu kartuses oma amoraalsed fantaasiad maha. Seda võib nimetada ka kogukonna positiivseks mõjuks. Kogukonna liige tunneb vastutust oma tegude ees. Näiteks kui kogukonna liige ei pane supilusikat suhu, vaid püüab seda mõnda teise kehaavausse pista, siis tehakse talle ilusasti selgeks, et mida ta valesti teeb ja kuidas asi tegelikult käima peab. Sarnaselt õpetab ka õpetaja meile koolis, et 1+1=2. Kui ta seda ei teeks ja jätaks meile vabaduse ise vastus panna, siis oleks meie tulevases elus probleemid ette garanteeritud. Seetõttu olemegi tänulikud oma õetajatele, et nad meid eluks õieti ette valmistavad, õpetades eraldama õiget valest.
Tänapäeval on inimesel käes suhteliselt suur anonüümsus ja ta ei tunneta enam vastutust kogukonna ees. Nüüd peab ta isennast A-ks ja O-ks. Kogu elu keerleb ümber tema tahtmiste ja soovide. Siit ka see suur meelemürkide tarvitamise ja igasugu perverssuste praktiseerimine. Kergekäeliselt allutakse oma madalatele tungidele ja seda seda enam, mida enam ühiskond seda tolereerib. Seda enam, kui karistused on naeruväärselt väikesed või puuduvad sootuks.
Kuid see suur tolerantsus on kunstlikult tekitatud, see on otseses vastuolus inimkonna ajaloolise kujunemisega. On võimatu kiiresti ja vägisi inimkonnale peale suruda midagi, mis on vatuolus aastatuhandete kogemusega. See vähemus, kes on võimul, võib muidugi teha mida tahab, ka enamuse käitumist reguleerida, kuid mis demokraatiast me siinjures enam rääkida saame? Demokraatia on see, et kõik inimesed on seaduste ees võrdsed. Inimene on inimene ja mingi seksuaalse sättumuse järgi inimesi veel omakorda lahterdada - no see on juba inimväärikuse alandamine ja lausa perversne!
On täiesti arusaamatu, kuidas seksuaalvähemused propageerivad ise ja soovivad, et ka teised näeksid nende identiteeti läbi nende seksuaalsättumuse. Kas seksuaalvähemused ei tunne ennnast alaväärsete inimestena, kui nende identiteet avaliku üldsuse silmis seisab üksnes sellel, mida nad magamistoas teevad? Oleksin mina üks nendest, siis mind häiriks see tõsiselt, et ei nähta mitte inimest vaid tema seksuaalsättumust. Ja ma ei saa aru nendest seksuaalvähemustest, kes ise seda seksuaalvähemuseks olemise kella löövad. Miks te seda teete? Kas peab kohe esimese asjana kõigile kuulutama, mida, kus ja kellega ma magamistos teen? Eriti, kui ühiskonna üldised väärtushinnangud on hoopis teistsugused. See on madal ja vastutustundetu käitumine. Nii kasvatatakse oma käitumisega ise seksuaalvähemustesse negatiivselt suhtuvate inimeste hulka.
Paljudele ei meeldi avalik seksuaalvähemuste propaganda sellepärat, et sellega mõjutatakse alles kasvueas olevaid noori. Alles kujunemisjärgus nooruk, kes ei oma maailmast veel adekvaatset ülevaadet, on kergesti mõjutatav igasuguste "poppide ja lahedate" ettevõtmiste poolt. Olgu selleks siis narkootikumid, kuritegevus või seksuaalperverssused. Kõige hullem on see, kui massimeedia ja ka ühiskond selliseid tegevusi propageerib ja igati normaalseks peab. Täiskasvanud otsustagu ise, mida ja kuidas nad oma elus teevad. Kuid lapsed jäägu sellisest ajupesust välja. Teada on ka see, et paljud homod on samal ajal ka pedofiilid. Seda ohtlikum slle "täiskasvanute lõbu" seadustamine, normaliseerimine ja propaganda on!
Pole kuulda olnud, et homosid, lesbisid, moslemeid ja muid vähimusi oleks Eestis kuidagi tagakiusatud. Pisisolvanguid tuleb ette, kuid need on sellises ühiskonnas paratamatud, kus enamuse seksuaalne orientatsioon on tesitsugune kui vähemusel. Vähemustel endil võiks ka olla suurem pieteeditunne ja vatutus oma käitumise ees. Aga kõik see ei näita, et Eestis oleks mingisugustki probleemi suhtumises vähemustesse. Nad elavad nagu kõik teised. Teistest eristab neid enamati see, et nemad tõstavad esile oma seksuaalsättumust. Enamus inimesi peab sellist seksuaalsuse eksponeerimist labaseks ja kohatuks, enamus nii ei käitu. Ja kui arvestada enamuse seisukohaga (mis oleks ju ometigi viisakas!), siis ei ole ka vähemustel mingeid probleeme (kui nad neid ise ei tekita oma üliagara seksuaalvähemuste reklaamiga).
Seksuaal- ja usuvähemuste vastastest kuritegudest pole me midagi kuulnud. Seevastu tapeti hiljuti julmalt kaks vanainimest ühe rahvusvähemuse esindaja poolt. Seevastu tehakse miljoneid kroone maksev kampaania kunstlike, pseudoprobleemide vastu, et "kaitsta homosid, lesbisid ja moslemeid". Kas saab kedagi panna vägisi armastama? Päevast-päeva võime lugeda moslemite ähvardustest ja terroritegudest läänemaailma vastu. Kas mul ei ole õigus olla ettevaatlik selle usu suhtes? Kas ma peaksin silmad sulgema ja valvsuse kaotama? See võrduks ju ohtude suhtes ettevaatlikkuse kaotamisega. Kui tahetakse, et ma kaotaksin valvsuse moslemite suhtes, siis palun ärge enam edastage ühtegi uudist moslemitest ja nende terroritegudest. Vastasel juhul ei jää mul muud üle, kui järgneda oma instinktidele, kuna olen pelgalt inimene.
Millega sellist kampaaniat põhjendatakse? On see vägivaldne EL-i poolne surve enamuse orientatsiooni vastu? Või on siin mõni kohalik asutus näinud hea vaheltteenimise võimalust. Puhutakse Eesti statistika sallimatuse teemal kunstlikult suureks, et siis EL-ist tolerantsuse propagandaks raha saada. Mine võta kinni...
Kui aga Eesti on demokraatlik riik, siis antaks samapalju sõna ka teisele poolele (ehk enamusele). Miks me aga näeme, et propagandat tehakse enamasti seksuaal- ja rahvusvähemuste ja moslemite poolt. Samal ajal, kui vastaspoolele üldse sõna ei anta või kleebitakse neile hoopis otsaette skenofoobide, sallimatute, natside, äärmuslaste, fašistide jne. silt. Miks ei tehta kampaaniat traditsioonilise peremudeli kaitseks? Miks ei hoiatata inimesi õigustatud islmi ohu eest? Miks me hoiatame inimesi näiteks rästiku eest, kuid nastiku eest ei hoiata? Miks küll? Miks me oleme nii sallimatud rästiku suhtes? Kõik maod võiks ju võrdsed olla! Aga tõdegem, et see, et inimesi rästiku eest hoiatatakse, ei ole ksenofoobia, vaid tuleneb reaalsetest faktidet, mis meil on rästiku kohta.
Samuti on meil ka teatud faktid mingite inimrühmade kohta. Nii positiivseid kui ka negatiivseid. Kui mingi inimrühm (ükskõik millise tunnuse järgi nad ka ei eristuks) on teistest kriminogeensem, siis tuleks seda ka välja öelda, mitte tõlgendada sellist fakti rassismi ja sallimatusega. Kellel on õigustatult halb maine ja kes on selles ise süüdi, see peab seda ka tunnetama. Õigustatud ettevaatus, mis tugineb faktidel, ei ole sallimatus. Kui see aga hoiaks ära kasvõi ühe inimese surma, oleks see end igati õigustanud.
Pederastid ja muud vähemused tahavad kehtestada Vähemuse Diktatuuri!
Demokraatlik õigusriik küsib oluliste otsuste langetamisel ka kõrgema võimu kandja ehk rahva arvamust. Parlamenti valitud saadikud ei saa kuidagi esindada kogu rahvast, isegi mitte neid, kes teda on valinud. Seda enam, kui otsuseid tehakse küsimustes, mida valimistel ei puudutatud. Sel juhul peaks olema elementaarne küsida rahva arvamust. Enamuse tahe otsustagu reeglid. Kui vähemusele need reeglid ei meeldi, siis pole midagi teha. Demokraatia tagab vähemustele inimväärsed elutingimused. Kui vähemus kehtestab end enamuse arvamust eirates, ei ole tegu enam demokraatiaga, vaid vähemuse diktatuuriga!
Las eesti rahvas otsustab ise, kas ta toetab seda, et ta lapsed kasvavad üles ühiskonnas, kus homosuhete normaalsusest ja lahedusest räägitakse isegi lasteaias (nagu see on juba mitmel pool EL-is) või ta tahab, et tema laps saaks täiskasvanuks sirguda ühiskonnas, kus ei mõjutata tema lapse normaalset arengut. Täiskasvanud tegelgu oma lõbudega ise. Las täisealiseks sirgunu otsutab ise oma seksuaalse suundumuse. Kui ei saada teisiti, kui omasoolist armastada, siis olgu nii. Ega keegi kätt ette ei pane. Kuid loodusseaduse järgi ei tohiks sellised paarid ka lapsi omada. Isegi padusallivad seadused ei muuda loodusseadusi!
Kõik ei ole võrdseteks loodud, isegi seadused ei suuda seda tagada!
NB! HOIATUS! Alljärgnev tekst on väga otsekohene ja karm (kuid elu ongi karm!). Kui Sa soovid ilma seisukohta võtmata elust läbi vingerdada ja alati neutraalseks jääda, siis parem ära loe. Aga palun mõtle - kas Sa tolereerid vähkkasvajat? Kas tal on ka omad õigused? Kui Sa ei lase omas kehas vähkkasvajal vohada, miks me siis inimkonnana peaksime seda lubama? Miks?
Siin ma ei soovi kutsuda üles kedagi vihkama, pigem soovitan pederastidel ise mõelda oma teguviisi mõttekuse teemadel. Lõpuks on küsimus ainult ühes - inimese soovimatuses seista vastu oma nõrkusele ja tahe minna kergema vastupanu teed. Paljudel inimestel on vahest tahtmine teha midagi destruktiivset, kuid antud hetkel meeldivana tunduvat. Paljudel inimsetel võib olla vahest selline ärritus kellegi suhtes, et lööks või kellegi maha. Kuid inimene suudab end talitseda ja normaalselt jälle edasi elada. Nii on ka kõigi teiste nõrkustega: suitsetamine, alkohol, narkootikumid, pederastia jne. Inimeses ON nii palju jõudu, et end taltsutada. Ja kui tõesti ta seda ei suuda, on tal midagi kupli all tõsiselt korrast ära. Siin ei ole mingeid vabandusi. Inimeseks olemine nõuab ka inimeseks olemise iidseid kriteeriumeid täita. Iga kõrvalekalle selles on kõrvalekalle normaalsusest.
Heaolu ühiskond ei peaks tolereerima parasiite ja muidusööjaid. Vanasti oli mees ja naine kasutu, kui nad lapsi ei saanud. Nüüd mil elu on kordades mugavam, tundub, et võib iidseid tavasid ilusti ja kenasti rikkuma hakata. Paraku kui seda lubada, on sisuliselt tegu tulega mängimisega. Pederastia toodab pederastiat ja mis kõige hullem - nakatab nõrgemaid ühiskonna kihte amoraalsusega. Siit sünnib jälle omakorda tohutu kahju ühiskonna tervele ja normaalsele korraldatusele. Püütakse lagundada seda vundamenti, mis aastatuhandetega on inimkonna poolt paika pandud. Ja ei maksa siin tulla jutuga, et juba Vanas-Kreekas...Jah oli, kuid vaid kõrgklassi peded harrastasid sellist eluviisi. Ei midagi massilist ja soositut.
Inimkond on tuhandete aastate jooksul kujundanud välja universaalse suhtumise ümbritsevasse. Kuna elu on primaarne, peab inimese suhtumine olema suunatud elu edendamisele. Tuhandete aastate jooksul on inimkond üksteisest sõltumatult jõudnud üle maakera pederastia suhtes ühesele järeldusele - see ei edenda elu, see on destruktiivne, kasutu. Eriti ohtlik on pederastide kalduvus mõjutada noori väljakujunemata poisslapsi.
Kuid nüüd, vaevalt paarikümne aasta jooksul, nõutakse inimkonnalt loobumist sellest aastatuhandetega kujunenud arusaamast. Kas inimkond peab alluma käputäiele pedefännide nõudmistele?Kas see on demokraatia? KUIDAS SAAB NÕUDA TOLEREERIMIST?
Kuhu me niimoodi lõpuks jõuame? Kõik nõuavad oma õigusi, kuid vastutada ei taha keegi. Kõigepealt peded, siis pedofiilid, soofiilid ja nekrofiilid. Ehk legaliseerime siis kannibalismi ka ära? inimkond on asetanud piirit, et siiamaani ja mitte kaugemale. Sest kui lasta hälvetel ühiskonnas vohada nagu vähkkasvajal pidurdamatult, on ühiskond määratud välja surema. kuid kas me peme nõustuma sellise enesetapuga?
Suhtumine kujuneb välja pika ajaga, mitte seda ei muudeta kellegi nõudmise peale!