Ajaloolane: 1940. a sündmused võivad korduda, kui me Eesti elu ümber ei mõtle ja idanaabrit ei valva

Mati Mandel

Ajaloolane: 1940. aasta sündmused võivad korduda, kui me Eesti elu ümber ei mõtle ja idanaabrit ei valva
Eesti Ajaloomuuseumi teadur Mati Mandel ütleb intervjuus Õhtulehele tänasel priiuse põlistumise  päeval, et Eesti Wabariigile lõpu toonu võib korduda ka Eesti Vabariigis, kui me ei mõtle oma elu ümber ja unustame iseenda kaitsmise.  VAATA VIDEOT!

Ajaloolase Mati Mandeli hinnangul võib Eestis veel kunagi korduda samasugune vabariigi lõpp nagu 63 aastat tagasi: „See ei ole sugugi võimatu ja ma leiangi, et tänapäeval tuleks päris palju asju ringi mõtelda."

Mees toob välja, mis võivad meie riigile saatuslikuks saada: „Näiteks mis mind väga häirib, on, et maalt on elanikkond ära kolinud. Maainimesed paljud töötavad Soomes ja ma olen rääkinud mitmete inimestega, kes on täiesti nõus kohe tagasi tulema, kui antakse kasvõi mingitki elamisväärset tööd ja palka." Hiljuti paika pandud uus regionaalpoliitika, mis peaks viima tõmbekeskuste Eestini on ajaloolase arvates samm õiges suunad.

---

„Teine asi on see, et on liiga palju neid inimesi, kes kõnnivad ringi rusikas taskus ja peavad otsima endale elatist prügikastides sorides. Aga veel võib-olla raskem, kui neil, on olukord noortel peredel, eriti neil inimestel, kes kasvatavad üksinda mitut last. Nende eest peaks rohkem hoolitsema!" jätkab Mandel oma loetelu.

Kolmanda probleemina toob mees välja inimesi häiriva palgalõhe ja tõstatab ka riigijuhtide tasustamise küsimuse. „Võib-olla peaks riigikogumeestel ka olema palk vastavalt tööle. Osa kindlasti töötab ja on oma palka väärt, aga osa seal võib-olla viib niisama päeva õhtusse," arvab mees

Etteheiteid praegusele Eestile leidub mehel ka oma valitud erialal. „Ega meil ei tehta ka väga rahvuslikku propagandat või kasvatustööd. Näiteks ma kuulsin hiljuti fakti, et 25. märtsil, kui oli küüditamise aastapäev, ühes koolis, ma ei taha selle nime nimetada, oli ajalootund ja õpetaja isegi ei maininud, et selline asi on üldse olemas olnud. Kustkohast need lapsed siis üldse teadmisi saavad? Vanavanemad, kes võib-olla midagi võiks rääkida, on kõik varsti juba manalateele läinud," hurjutab Mandel.

Eesti ajalugu on olnud verine ja Mandel rõhutab, et ka sisemiste probleemideta Eesti ei tohi valvsust kaotada: „Kindlasti tuleb üle Narva jõe vaadata. Need jutud, et Eestil pole kaitseväge vaja ja kelle eest me ennast kaitseme - see on täiesti nonsenss! Kõige vähem austab potentsiaalne vaenlane seda, kes üldse vastu ei hakka. Sellel ei ole mingisugust halastust loota."

„Väga hea, et on olemas ajateenistus, väga hea, et on olemas Kaitseliit, aga see varustus peab olema rohkem kaasaegne. Kaitseliit oli ju ka eelmise vabariigi lõpus see, mida kõige rohkem kartis idavaenlane!" meenutab ajaloolane.

Kuidas seesama eelmine vabariik oma lõpu leidis, kuula juba videost!


Viljar Voog 27. märts 2013

Click to set custom HTML