Doktoritöö: sinisilmsus Pätsi riigipöörde suhtes pärineb pagulas-Eestist

Konstantin Pätsi 1934. aasta riigipööret on küll uuritud, kuid sellega seoses levib endiselt rida müüte, osutab Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö. Näiteks ei saa autoritaarses pöördes süüdistada üksnes poliitikavälist vabadussõjalaste liikumist. Ühtlasi olid seadustest tulenevad võimalused riigipöördeks olemas juba enne 1933. aasta põhiseaduse muudatusi.
"1930. aastate sündmused on ajalookirjandusest ja ajakirjanduse vahendusel inimestele üldjoontes teada. Detailidesse minnes on uuritud seda teemat aga veel väga vähe, mistõttu on käibesse läinud mitu müüti," ütleb Tartu Ülikooli värske ajaloodoktor Peeter Kenkmann.

Esiteks ringleb müüt, et 1934. aastal kavandasid riigipööret poliitikavälised vabadussõjalased ja see õigustas Pätsi võimuhaaramist alates 12. märtsist 1934. Teiseks levib Kenkmanni sõnul eksiarvamus, et vabadussõjalased on ise riigipöördes süüdi, kuna just nemad koostasid põhiseaduse eelnõu, mis andis riigivanemale ehk praeguses tähenduses presidendile liiga suure võimu.

​Oma hiljuti kaitstud doktoritöös lükkas Kenkmann need müüdid ümber. Täpsemalt otsis ta arhiiviallikate toel vastust küsimusele, milliste seaduste alusel 1934. aasta riigipööre korraldati. Samuti uuris ta riigipöörde tulemusena loodud ebademokraatliku valitsemiskorralduse seadusandlikku alust. Lisaks huvitas Kenkmanni, kuidas nägid 1930. aastate sündmusi Eestis resideerinud välisriikide diplomaadid, ja kuidas kirjeldati toimunut hiljem paguluses.

Read More