Doksari "Vapsid"

Tallinna TV-s on valminud doksari vabadussõjalastest. Saatejuht Peetr Võsa. Sõna saavad ajaloolased ja teemat uurinud inimesed. Seetõttu võib soovitada. Tallinna TV võib küll küsimusi valmistada, kuid kahjuks Vabariigi tasemel välditakse tänaseni vapside teemat. Püütakse olla poliitkorrektne. Kahju, et tehtud ülekohut tänaseni ei püütagi korvata. Tallinna TV puudutab igasuguseid teemasid seinast-seina, püüdes peavoolust erineda. Paljut sellest ei kannata vaadata, kuid sekka eksib ka asjalikke saateid, nagu näha.
Esimene saade räägib Artur Sirkist ja vabadussõjalaste liikumise tekkest; majanduskriisist ja pettunud rindemeestest, kes moodustasid erinevaid veteranide ühendusi, et oma huve paremini kaitsta. Saates saavad sõna eestlastest sõjamehed, ajaloolased ning oma ala parimad asjatundjad. Saade on illustreeritud ajaloolise foto- ja videomaterjaliga, viited ajaloolistele paikadele aitavad vaatajal leida seoseid möödaniku ja tänase vahel.
Teine saade räägib Jaan Pitkast ja vapside teisest kongressist. Põhjustest, miks Pitka otsustas vapside seast lahkuda. Samuti puudutatakse organisatsiooni muutumist niiöelda sõdurite ametiühingust poliitiliseks survegrupiks.
Kolmas saade räägib Theodor Rõugust ja vapside põhiseaduseelnõu ettevalmistamisest ning vabadussõjalaste liidu laienemisest.
Neljas saade keskendub vabadussõjalaste põhiseaduseelnõu ettevalmistamisele. Saates võrdleme erinevatel aegadel kehtinud põhiseaduseid ja vaagime selle üle, kas Päts varastas vapside põhiseaduse idee või oli see siiski tema enda varasem kuid läbikukkunud põhiseaduseelnõu, mille ta vaikival ajastul maksma pani.
Viies.1934. aastaga lõppes Eesti Vabadussõjalaste Liidu legaalne eksistents. Pärast 12. märtsi Pätsi- Laidoneri riigipööret asus liikumine põranda alla. Enamus liikumise juhte olid vahistatud ja mõisteti 1935. aasta detsembris toimunud kohtuprotsessil süüdi väidetavas riigivastases tegevuses. Osa endisi vabadussõjalasi hakkasid tegema koostööd uue valitseva režiimiga.
Kuues. Vabadussõjalased olid surutud põranda alla. Kuid käed rüpes ei istutud. Salaja hakati taastama korrapidajate üksuste struktuure. Ees ootas Artur Sirgu põgenemine Keskvanglast. Vabadussõjalaste tegevust hakkasid Tallinnas organiseerima Johannes Holland ja Hjalmar Mäe.
Seitsmes saade räägib sel korral vangistusest vabanenud vabadussõjalaste põrandaalusest tegevusest, 8. detsembri mässukatsest, 1936. aasta kohtuprotsessist ja Artur Sirgu salapärasest surmast.
Kaheksandas ehk viimases osas võtame vabadussõjalaste teema kokku ja mõtiskleme selle üle, milliseks oleks kujunenud Eesti saatus, kui vapsid oleksid Eestis võimule saanud ja arutame ka selle üle, millist mõju nad tervikuna Eesti riigile aja jooksul on avaldanud.