Vabadussõjalaste näitus Haapsalus

See näitus on igati positiivne nähtus taasiseseisvunud Eestis. Loodame, et selline rahva harimine jätkub ja kasvab. Meedias püüti seda aga pahatahtlikult presenteerida kui keskerakondlase Karilaiu ja vaat et koguni Keskerakonna enda üritust. Kommentaariumis mindi seetõttu isegi nii pööraseks, et seostati seda Putini plaaniga organiseerida Eestis fašistlikku liikumist. Ohjah! Kuid meenutame, et selle initsiaatoriteks olid Haapsalu aukodanik Heino Noor, Kaitseliidu Lääne Maleva ülem Arnold Juhans ja Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid.

Vabadussõjalaste näitus avab unustatud ajalooleheküljed

Täna Haapsalu kultuurikeskuses avatud näitus Eesti Vabadussõjalaste lühikeseks jäänud liikumisest annab ülevaate organisatsioonist, mis on näituse korraldajate hinnangul teenimatult halvakspanu osaliseks saanud.  

Stendinäitus, mis jääb kultuurikeskuse fuajees avatuks kuuks ajaks, annab ülevaate nii vabadussõjalaste organisatsiooni loomisest, selle juhtidest Artur Sirgist ja Andres Larkast, vabadussõjalaste poliitilisest tegevusest, organisatsiooni,likvideerimisest kui ka oponentide süüdistustest vapside vastu. Näitusel on koha leidnud ka vabadussõjalaste Läänemaa organisatsioon ja selle tegevus.

Näituse koostaja, Rahvuarhiivi arhivaari Ivar Kaigu sõnul oli vabadussõjalaste tegevuse kohta säilinud küll palju dokumente, kuid pilte oli näituse tarbeks väga raske leida. Samuti pole neist säilinud mitte ühtegi filmikaadrit.

Koos Haapsalu aukodaniku Heino Noore ja Kaitseliidu Lääne Maleva ülema Arnold Juhansiga näituse initsiaatoriks olnud Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid ütles, et temalt on palju küsitud, miks just selline näitus ja miks just Haapsalus. „Näituse tegemiseks on motiive palju, aga peamine on ajaloolise ebaõigluse lõpetamine,” põhjendas ta. Karilaid lisas, et vabadussõjalaste Läänemaa organisatsioon oli üks kolmest vabadussõjalaste Keskliidu asutajaliikmest.

Näituse avamisele eelnenud ettekandes ütles ajaloolane Jaak Valge, et negatiivne suhtumine vabadussõjalastesse on nii nõukogude kui ka sellele eelnenud Pätsi valitsuse propaganda tulemus.

Valge vaatles oma ettekandes vabadussõjalaste liikumist kolmest aspektist — kas tegemist oli fasistliku organisatsiooniga, kas vabadussõjalased oli agressiivsed ja demokraatia vastased. Ajaloolase hinnangul ei saa vabadussõjalastele süüks panna ei ühte, teist ega kolmandat. Valge sõnul võib vabadussõjalaste lühikeseks jäänud tähelendu võrrelda hilisemast ajast tuntud Isamaliidu ja Res Publicaga — kõigis neis poliitilistes liikumistes oli ühtemoodi kirge.

Vabadussõjalaste Liidu tegevus keelustati 12. märtsil 1934 ja paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse. 1938. aasta amnestiaga said vabadussõjalaste juhid. „Nad vabastati küll amnestiaga, kuid minuteada pole neid kunagi rehabiliteeritud,” ütles ajaloolane.     

„Nad vääriksid Eesti ajaloos samasugust kohta nagu teised, kes on Eestile head teinud,” ütles Jaak Valge.

Jaanus Karilaiu sõnul tuleb nüüd lahendada kaks ülesannet: luua koht, kus saaks vabadussõjalasi austamas käia ja taotleda vabadussõjalaste rehabiliteerimist poliitilisel tasandil.

Poliitik ja diplomaat Mart Helmehindasvabadussõjalaste ajalugu tutvustavat näitust kiiduväärseks ideeks. „Kohe kindlastiei olnudva- badussõj alased mingisugune natsipartei, kelleks neid tembeldati nõukogude ajal. Seda jubalihtsalt sel põhjusel, etva- badussõjalaste liikuminelikvideeriti 1934.aastal, mil Hitler oh Saksamaal ahes jala maha saanud," ütleHselme. „Ka tänapäevalvõib näha, et rahvuslikultmeelestatudjõududele kleebitakse külge alusetuid süüdistusi ning neid tembeldatakse natsideks," nentisHelme. „Mina olenseda meelt, etkui vabadussõjalased oleksid võimule tulnud, ei oleks meil olnud hääletualistumise ajaloolisthäbiplekki," ütles Helme.

Kaire Reiljan 17. september 2014 ja 10.MAI 2014
Lääne Elu
Fotod Merilin Kaustel-Lehemets

http://online.le.ee/2014/09/17/vabadussojalaste-naitus-avab-unustatud-ajaloolehekuljed/