Võitlus Eesti parema tuleviku eest kestab edasi!
Ajaloo uurimine ilma seal leiduvat õpetuslikku iva leidmata, on mõtetu ajaraiskamine ja uudishimutsemine. Kes ajaloost ei õpi, sellle tänased tegemised on homsetele ajaloouurijatele uueks aineseks, millest omakorda kas võtta õppust, või jällegi mitte. Iga "valgustatu" võib sellise ahela peatada, võttes õppust ja sellega muutuda paremaks. Tehnika areneb kiiresti, inimene oma põhiolemuselt mitte. Kõik väärastunud liikumised-elumallid, mis tänapäeval peale tungivad, ei suuda samuti inimese olemust muuta, nagu ei suutnud seda 20. saj. katk - kommunism. Inimene pole tehnika, inimest nii kiiresti ümber ei programmeerita. Kuid surve on seda suurem ja paljud murduvad selle all. Kuid siiski mitte kõik!
Võitlus mis algas Eesti Vabadussõjalaste Liikumisega, oli rahva liikumine, rahva soov end hoida ja säilitada. Poliitikute ja parteide kemplemine ei ole rahva huvides. Vabadussõjalaste võitlus kestab seni, kuni eesti rahvas kas saab kätte kõik oma õigused ja tuleviku kindluse, või seni kuni sureb viimane sirgeselgne eestlane. Ka praegu, justkui vabas Eestis, näeme me järjest süvenevat partokraatiat ja kartellistuvat parteidiktatuuri. Seadusi tehakse, kuid ennekõike parteide ja poliitikute huve silmas pidades. Rahva (kes peaks olema kõrgema võimu kandja!) otsustusõigusi piiratakse. Kohtus käib õigusmõistmine sageli rikkuse järgi ja ohver jääb abita. Kõik see ja palju muudki näitab seda, et vabadussõjalaste ideaalid ei kuulu sugugi ajalukku, vaid muutuvad iga päevaga järjest aktuaalsemateks.
Kuidas siis on... Kas elu on primaarne, või siiski elu kvaliteet? Kas 100 aastaseks elanud orja elu on rohkem väärt, kui 18 aastaselt vabadussõjas hukkunu elu? Vähemalt esimese elust pole peale orjapidaja kellegile kasu. Teise elu on aga eeskujuks teistele orjadele ja kõigile vabadust hindavatele inimestele. Tema väärtustas tegelikult ja tõeliselt elu, mitte aga see, kes 100 aastat rahus orjas. Ori ei tea elu väärtust. Ta on vaid bioloogiline mass, mille olemasolu sõltub 99% peremehest.
Vanas-Kreekas olid linlased kord rõõmsad, sest nende polis (linnriik) oli ilma sõjata alistunud vaenlasele. Ainult filosoof Platon oli morn. Kui talt küsiti, kas ta ei rõõmustagi, et linn ja selle elanikud pääsesid sõja koledustest ja jäid alles, vastas ta selle peale: ka molluskid Pireose lahel jäid alles, pääsesid sõjakoledustest, kuid neil on midagi enamat, mida meil enam ei ole - vabadus!
Eesti maa, rahva ja riigi eest tuleb võidelda, tasub võidelda, olgu tulemuseks siis võit või kaotus. Vaenlase armulikkusele loota tähendab oma rahvaga "vene ruleti" mängimist - võib minna õnneks ja säilitada rahvas, kuid võib minna ka teisiti. Sellist õnnemängu ei õigusta miski ja sellised õnnemängurid tuleb karmilt hukka mõista kui kolloborantistid. Õppigem seda ajaloost ja katsugem vältida tehtud vigu! Võitlus parema Eesti eest kestab edasi!
Uskumatu aga tõsi: Uuring: inimesed soovivad ennekõike riigi ja rahvuse säilimist
Loe siit edasi...
Võitlus mis algas Eesti Vabadussõjalaste Liikumisega, oli rahva liikumine, rahva soov end hoida ja säilitada. Poliitikute ja parteide kemplemine ei ole rahva huvides. Vabadussõjalaste võitlus kestab seni, kuni eesti rahvas kas saab kätte kõik oma õigused ja tuleviku kindluse, või seni kuni sureb viimane sirgeselgne eestlane. Ka praegu, justkui vabas Eestis, näeme me järjest süvenevat partokraatiat ja kartellistuvat parteidiktatuuri. Seadusi tehakse, kuid ennekõike parteide ja poliitikute huve silmas pidades. Rahva (kes peaks olema kõrgema võimu kandja!) otsustusõigusi piiratakse. Kohtus käib õigusmõistmine sageli rikkuse järgi ja ohver jääb abita. Kõik see ja palju muudki näitab seda, et vabadussõjalaste ideaalid ei kuulu sugugi ajalukku, vaid muutuvad iga päevaga järjest aktuaalsemateks.
Kuidas siis on... Kas elu on primaarne, või siiski elu kvaliteet? Kas 100 aastaseks elanud orja elu on rohkem väärt, kui 18 aastaselt vabadussõjas hukkunu elu? Vähemalt esimese elust pole peale orjapidaja kellegile kasu. Teise elu on aga eeskujuks teistele orjadele ja kõigile vabadust hindavatele inimestele. Tema väärtustas tegelikult ja tõeliselt elu, mitte aga see, kes 100 aastat rahus orjas. Ori ei tea elu väärtust. Ta on vaid bioloogiline mass, mille olemasolu sõltub 99% peremehest.
Vanas-Kreekas olid linlased kord rõõmsad, sest nende polis (linnriik) oli ilma sõjata alistunud vaenlasele. Ainult filosoof Platon oli morn. Kui talt küsiti, kas ta ei rõõmustagi, et linn ja selle elanikud pääsesid sõja koledustest ja jäid alles, vastas ta selle peale: ka molluskid Pireose lahel jäid alles, pääsesid sõjakoledustest, kuid neil on midagi enamat, mida meil enam ei ole - vabadus!
Eesti maa, rahva ja riigi eest tuleb võidelda, tasub võidelda, olgu tulemuseks siis võit või kaotus. Vaenlase armulikkusele loota tähendab oma rahvaga "vene ruleti" mängimist - võib minna õnneks ja säilitada rahvas, kuid võib minna ka teisiti. Sellist õnnemängu ei õigusta miski ja sellised õnnemängurid tuleb karmilt hukka mõista kui kolloborantistid. Õppigem seda ajaloost ja katsugem vältida tehtud vigu! Võitlus parema Eesti eest kestab edasi!
Uskumatu aga tõsi: Uuring: inimesed soovivad ennekõike riigi ja rahvuse säilimist
Loe siit edasi...
Laaneots: 1939 lasime end lammastena tapale viiaKaitseväe juhataja Ants Laaneotsa kinnitusel oleks tema reageerinud 1939. aasta septembris Kremli ultimaatumile ühemõtteliselt nagu tegi Soome kaitseväe juht Carl Gustaf Emil Mannerheim — oleks vastu hakanud.
Laaneots vastas Maalehe küsimusele enda võimaliku tegevuse kohta 1939. aastal järgmiselt: “Ühemõtteliselt, nii nagu tegi Mannerheim. Mobilisatsioon, vastuhakk. Mida me võitsime, kui lasksime end nagu lambakarja tapale viia? Soomlased hakkasid vastu, nende kaotused olid suhtarvult väiksemad. Muide, ka sellele vihjasin ma oma paraadikõnes.” Laaneotsa kinnitusel on endise kõrge ohvitseri Leo Kunnase ajakirjanduses esitatud väited, et NATO pole valmis Eestit kaitsma mõnevõrra äärmuslikud, kuid oma tõetera neis peitub. “See väide on mõnevõrra äärmuslik. Juba üksi NATO liikmelisus tagab meile poliitilise kaitse. Kuigi jah, heitke pilk mu kabineti seinal olevale Euroopa kaardile — kaitsta oleks Eestit väga raske. NATO arvates on meie suurim probleem see meie oma õnn ja õnnetus — geograafiline asukoht. Oleme liiga eraldatud, idast haavatav, läänest raskesti kaitstav. Kui kord oleme võõra võimu all, siis siia naljalt Overlordi taolist dessanti ei tee, nagu liitlased teise sõja lõpul üle La Manche’i tulid,” lausus Laaneots. Loe siit edasi... Laaneots: paljud noormehed on nagu silguniisad
Kaitseväe juhataja Ants Laaneotsa sõnul on meie suurimad ohud julgeolekule kodanike distsiplineerimatus ja noormeeste halb kehaline ettevalmistus. Noored on Laaneotsa väitel riigikaitse olemisest võõrdunud ja ka kehaliselt nõrgad, kirjutab Maaleht. «Suur osa praegustest noortest on parajad silguniisad, papa-mamma ärahellitatud, ei oska vooditki üles teha,» rääkis kaitseväe juhataja. Ta kritiseeris ka noorte toitumisharjumusi: «Pistavad hamburgeri põske ja kogu lugu.» Lisaks nägi Laaneots Eesti riigile suurt ohtu praegu aset leidvas Venemaa tugevnemises. PS! Vaata ka kõrvalolevaid spordilinke! Soome marssali Mannerheimi õpetussõnadKirjastuselt Olion on ilmunud väärt raamat - soomlaste poolt oma ajaloo suurmeheks number üks valitud marssal Carl Gustaf Mannerheimi “Soome marssali mälestused”. Teos on nauditav oma intelligentsuses, sõjamehelikus täpsuses ning aristokraatlikus elegantsuses. Ent mitte see pole kõige olulisem. Määrav Mannerheimi mälestustes on tõsiasi, et raamat kõneleb ka tänapäevas. Enamgi veel. Tükati näib, nagu oleks autor oma elutarku mõtteid paberile pannes teadnud, et varem või hiljem muutub palju tema poolt öeldust taas aktuaalseks, kohati koguni programmiliseks.
Siinkohal pole mõtet ega õigupoolest võimalikki marssalist paremini tema mõtteid esitada. Seepärast laseme valitud tsitaatide abil kõneleda Carl Gustaf Mannerheimil endal. Ja et mitte olla laialivalguv, siis üksnes peatükist “Kaheksa aastat võidujooksu tormiga”, mis kirjeldab tema pingutusi Soome ettevalmistamiseks vältimatult lähenevaks sõjaks. Mannerheim tegutses sel perioodil president Svinhufvudi poolt ellu kutsutud Kaitsenõukogu esimehena. 1931. aastal, kui marssal sellele postile asus, leidis ta eest riigi, mis puhkas sügavalt Vabadussõjas saavutatud võidu loorberitel, mis eelkõige asetas oma lootused Rahvasteliidu poolt pakutavale kollektiivsele julgeolekule ning mille valmisolek uueks võimalikuks jõukatsumiseks, et iseseisva riigina püsima jääda, oli enam kui nõrk. Lugemisel soovitan tõmmata pidevalt paralleele praeguse Eestiga. Tegelikult ongi lausa võimatu seda mitte teha. Niivõrd aktuaalsed tunduvad paljud marssali mõtted ja tema poolt kogetu meie praeguses olukorra. PS! Tallinn püstitab sadamasse Soome presidendi U. Kekkoneni ausamba, kes on "finlandiseerumise isa". Selle asemel tuleks püstitada marssal-president G. Mannerheimi ausammas, kes oli vabaduse ja vasupanu sümbol. Aga ju need väärtused pole enam tähtsad... Loe siit edasi... Prohvetid Karl Reits ja Johannes Matvei-Kaarep ning Eesti saatus"Turujutlustaja" ja prohvet Karl Reits ennustas ette Eesti Vabariigi kurba lõppu ja rahva kannatusi. Ta külastas ka president Pätsi kui ka sõjavägede juhti Laidoneri. Päts ütles Reitsi jutu peale, et "see mees on näljast lolliks läinud" ja lasi talle süüa tuua. Laidoner viskas aga Reitsi enda juurest hoopis välja. Ei tahtnud ju keegi tol ajal uskuda, et edenema hakanud vabariigil on varsti lõpp käes, juhtidega eesotsas.
1941. a. lasid vene okupandid Reitsi maha. Tema taskust leiti järgmine kiri: Mõrvatud Reitsi taskust leiti järgmise sisuga kiri: “Mina tahan sulle teada anda kõik, mis Jehoova Jumal mulle on teada andnud Eesti riigi kohta. See ilus vabariik, mida Jumal on Eesti rahvale andnud, võetakse nende käest ära sellepärast, et juhid ja rahvas on unustanud oma Jumala. Ja see antakse ära. Riigijuht annab riigi vabatahtlikult ära. Sest, mis tarkust on ühel juhil, kellel pole Jumalat. Suur ehmatus tuleb juhtide peale, nad vangistatakse ja viiakse ära ja rahvas satub ikke alla, kus ta saab tunda nälga ja janu ja kannatusi. Tuli tuleb linnutiivul äkitselt alla tema linnade peale ja ühelgi ei ole olemist. Ja paljude maade linnad hävitatakse ära ja mitmed rahvad satuvad viletsusse. Eesti rahvas paisatakse laiali seni, kuni saab ära kaotatud. Ja ma kuulsin valju häält hüüdvat paremalt poolt taevast: “Paluge Jehoova Jumalat, kes on loonud taeva ja maa ja veeallikad!” Loe siit edasi... |
|
Võitlus Euroopa eest kestab edasi!
Euroopa! Vana-Kreeka oli Euroopa tsivilisatsiooni häll. Paljud tollased saavutused olid nii kõrgel tasemel, et jäid sajanditeks ületamatuteks või taasavastati alles hiljuti, uusajal. Hellenistlik kultuur võidutses. Spartalaste raudsed sõdurid, kes ennastsalgavalt Pärsia hordidele vastu astusid. Rooma Impeerium, tugev ja võimas maailmariik. Kõik teed viivad Rooma - nii õeldi tol ajal. Bütsants - Ida-Rooma riik oli suurepäraselt toimiv ametnike täpne riik. Viikingid - Ameerika avastajad, kauplejad ja sõjamehed. Püha Rooma Keisririik jne. - Kõik see on meie Euroopa. Siin on olnud häid ja halbu aegu. Kuid see on ikkagi meie Euroopa ja selle eest on võideldud. Vaenlastele ei ole kungi võitluseta alistutud, nagu seda tehakse liberaalide-sotside juhtimisel praegu!
300 kangelaslikku spartalast kuningas Leonidas I juhtimisel koos 700 teise kreekalasega kaitsesid kangelaslikult Spartat-Kreekat, st kogu Euroopat Pärsia hordide eest. Oli aasta 480.a ekr. Nad langesid viimseni. Kuningas Leonidase viimane sõnum oli:
"Rändaja, tõtta ja vii
Lakedaimoni (Sparta) rahvale teade:
täitsime tõotuse siin,
langenud viimseni me."
Loe siit edasi...
300 kangelaslikku spartalast kuningas Leonidas I juhtimisel koos 700 teise kreekalasega kaitsesid kangelaslikult Spartat-Kreekat, st kogu Euroopat Pärsia hordide eest. Oli aasta 480.a ekr. Nad langesid viimseni. Kuningas Leonidase viimane sõnum oli:
"Rändaja, tõtta ja vii
Lakedaimoni (Sparta) rahvale teade:
täitsime tõotuse siin,
langenud viimseni me."
Loe siit edasi...
Eesti Vabariigi põhiseadus
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade-
võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.
(PS! Kui olla juriidiliselt korrektne, siis peab tunnistama, et peale 1934.a vastuvõetud Põhiseadused on tegelikult ebaseaduslikud, sest need on kehtestatud seadusevastaselt, rahva tahet eirates!)
Loe siit edasi...
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade-
võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.
(PS! Kui olla juriidiliselt korrektne, siis peab tunnistama, et peale 1934.a vastuvõetud Põhiseadused on tegelikult ebaseaduslikud, sest need on kehtestatud seadusevastaselt, rahva tahet eirates!)
Loe siit edasi...
Salme muinaslahingu kaja Suure-Tõllu muistendeis. Muinas-Eesti
Aastal 2008 leiti Saaremaal Sõrves Salme vallas muinaslaev koos maetud sõdalastega. (Muide Salmi tähendab soome keeles väina. Vanasti oligi Sõrve ülejäänud Saaremaast väinaga eraldatud seal, kus praegu on Salme jõgi.) See leid ei olnud sugugi eriti üllatuslik. Kohalikud rahvajutud rääkisid muistse laeva leiust Salme jõe kandis juba ammu. Konkreetselt 2008.a leiu näol oli kõige tõenäolisemalt tegu Skandinaaviast tulnud vallutajate/röövlitega. Skandinaavlaste kallaletungidest saaremaale ja ka saarlaste vasturetkedest räägivad muinaskandinaavia saagad. Kuid lisaks neile räägivad skandinaavlaste-viikingite retkedest ka saarlaste suuliselt edasi akntud muistendid. Eriti ilmekalt on Saaremaa kaitsesõdadest juttu Suure-Tõllu muistendites.
Paljud ajaloolased peavad võimalikuks, et Suure-Tõllu algprototüübiks on olnud kohalik Saaremaa ülik (või ka ülikud). Algsete reaalsete sündmuste sekka on ajaga lisandunud palju muid rahvajutte, kuid sellele vaatamata kajab algmuistendist läbi selge vaba ühiskond. Orjad ei ole võimelised sellist rahvaluulet looma.
Alljärgnevalt on ära toodud rahvajutud sõrvelaste lahingutest vallutajatega, millest võttis osa ka Suur Tõll.
Loe siit edasi...
Paljud ajaloolased peavad võimalikuks, et Suure-Tõllu algprototüübiks on olnud kohalik Saaremaa ülik (või ka ülikud). Algsete reaalsete sündmuste sekka on ajaga lisandunud palju muid rahvajutte, kuid sellele vaatamata kajab algmuistendist läbi selge vaba ühiskond. Orjad ei ole võimelised sellist rahvaluulet looma.
Alljärgnevalt on ära toodud rahvajutud sõrvelaste lahingutest vallutajatega, millest võttis osa ka Suur Tõll.
Loe siit edasi...