Poliitikud tulevad ja lähevad - Eestimaa jääb! Peab jääma! Kõik Eesti heaks!
Aleksander Seiman - kolonel, kolme Vabadusristi kavaler. Lõpuni sirgeselgne ja aateline EVL-i juhatuse liige
 | Loe lisaks: Riigile lojaalne, võimuladvikule mitte Näide sellest, kuidas isegi tänapäeval jätkub vabadussõjalastest Eesti Vabadussõja sangarite ajaloost kustutamine, on see, et uues "Eesti Entsüklopeedia" kõites nr. 8 ei ole kolme Vabadusristi kavalerist, Vabadussõja sangarist kolonel A. Seimanist ridagi! Kolonel Aleksander Seiman(n) (23.01.1886-15.04.1941) Sündis 23. jaanuaril 1886 Pärnumaal Tõstamaa vallas Kastna mõisateenijate kuuelapselise pere kolmanda lapsena. Haridus: Pärnu 4-klassiline linnakool 1904-1907 Vilno Sõjakool Teenistuskäik ja ühiskondlik tegevus (kronoloogiliselt): 1907-1910 Nooremohvitserina 6. Geok-Tepinski tagavarapataljonis Taga-Kaspia sõjaväeringkonnas 1910-1917 Roodu- ja pataljoniülemana 19. Turkestani kütipolgus. I Maailmasõjas sai lahingus türklastega raskelt haavata 1917-1918 1. Eesti polgu ülema abi 1918-1919 4. jalaväepolgu formeerija ja ülem 1919-1924 Teenistus Sõjavägede Staabis, sh ülemjuhataja staabiohvitseri ja sõjaväe korraldusvalitsuse ülemana 1924-1925 Kaitseliidu ülem 1925-1927 Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse ülema abi 1927-1936, 1938-1940 Talupidaja Mõigus 1936-1938 Pätsi põhiseadusevastase reziimi poolt vangistatud (20. a. sunnitööd) 1940-1941 NKVD vang, süüdimõistetud ja lõpuks hukatud |
Tsaariarmees I Maailmasõjas türklaste vastu. Haavata saamine I Maailmasõja rinnetel sõdis türklaste vastu 24. aug. 1914 - 25.nov. 1914 ja 15. dets. 1915 - 18. nov. 1917. 25. nov. 1914 sai Thirnali küla juures Satshorohi maakonnas paremast jalast haavata, kuul läbistas jalaluu. Selle tagajärjel haiglaravil kuni 15. dts. 1915. Vabadussõjas 4. polgu formeeria ja juht 24. dets. 1917 asts Eesti väkke ja määrati I. Eesti polgu ülema abiks (sageli ka ajutiseks polguülemaks). 21. nov. 1918 astus Eesti rahvaväkke ja nimetati 4. polgu ülemaks ja asus polgu formeerimisele. Selle polguga võttis osa Vabadussõjast, selle algupoole rasketest lahingutest alates. Eesliinil viibis 21. nov. 1918 - 9. jan. 1919, tagalas 9. jan. 1920 - 1. mai. 1920. Kaitseliidu ülemaks (taasloojaks) peale Detsembrimässu Pärast 1924. a. punaste Detsembrimässu sai omaalgatuslik kaitseliitlik tegevus riikliku toe, kui kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoner kehtestas 17. detsembril 1924 oma käskkirjaga Kaitseliidu ajutise põhikirja. Sama käskkirjaga määrati Kaitseliidu ülemaks kolonel Aleksander Seiman. Kuivõrd organisatsioonil puudusid vähimadki rahalised ressursid, pöördus Seiman 1925. aasta jaanuaris Tallinna börsikomitee poole palvega võtta enda peale algatus majandusringkondadest finantstoetuse hankimiseks. Tulemuseks oli Kaitseliidu organiseerimise ja varustuse heaks võetava ühekordse maksu seaduse kinnitamine juba 30. jaanuaril vabariigi valitsuses ja 1. mail ka Riigikogus. Nimetatud seadusega pandi Kaitseliidu tegevusele majanduslik alus. Muu tegevus Oma põhitöö kõrvalt oli Aleksander Seiman valitud ka sõjavägede staabi aukohtu ja Ohvitseride Keskkogu juhatuse liikmeks. Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osakonna liige, Kaitseliidu Harju maleva ja tuletõrjeühingu liige. 12.03.1934 kolonel Seiman kui vabadussõjalaste liikumise aktiivne tegelane ning Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse liige arreteeriti. |   Reservi minekul 1927. |
A. Seimani väärikas, Eesti ohvitserile kohane hoiak kohtus. Vangielu algus
Seiman keeldus kohtus seletusi andmast. Mõnede vabadussõjalste tegelik pale tuli ilmsiks kohtus. Mõni puges või nahast välja, et oma truudust valitsusele kinnitada või ajas kõik teiste kaela. Eriti Kubbo ja J. Holland. Hollandit kahtlustati Poliitilise Politsei kaastöötajaks olemiseks. Oli ta ju Kadaka teel "mässuplaane" teinud mehi palunud tungival kohale jääda, kuigi oli teatavaks saanud, et A. Sirk Eestisse ei tule ja mingit "mässu" ka ei toimu. Nii oodatigi teadmata mida... kuni saabus politsei ja kõik kohalolnud arreteeriti. Pärast kohtuotsust ja hiljem vabaduses katkestasid kõik vabadussõjalased suhted J. Hollandiga. Selline käitumine mõnede juhtivate vabadussõjalaste poolt tegi kogu vabadussõjalaste liikumisele rahva seas väga halba reklaami. Nende ebaväärikate meeste käitumist kohtus muidugi võimendati eriti ajakirjanduses ja see ei mõjunud hästi vabadussõjalaste mainele tervenisti. Sellel taustal tuleb eriti väärikalt esile A. Seimani käitumine. Küsimuse peale vabadussõjalaste väljaastumise kohta teatas ta ausalt ja otsekoheselt: "Mis puutub väljaastumise aktsiooni, siis oli mul ette teada, et sellest midagi välja ei tule, sest et ei saanud teha ettevalmistustööd niipalju, kui seda vaja oli". "Olles sattunud Põhiseaduse vastasele korrale vastuseismise tõttu kohtu alla, näitas kolonel A. Seiman juurdlusel ja kohtus, kuidas end peab ülal aumehelikkuse mõistet, korrektsuse tunnet, kindlat selgroogu ja isiklikku julgust omav eesti ohvitser", meenutab W. Tomingas. Vanglast vanglasse ja seejärel mahalaskmisele Sõjaringkonnakohtu otsusega 1936. a. maist mõisteti talle 20 aastat sunnitööd koos auastmete ja Vabadusristide äravõtmisega. Vanglas oleku ajal suri tema abikaasa. Lastest kaks olid alaealised, kes pidid ilma vanemate toeta üksi edasi elama. Oli ju A. Seiman talupidajana pere ainsaks ülalpidajaks. Vabanes vanglast 1938. aasta amnestiaga, 1939 ennistati Vabadusristid ja 1940 koloneli auaste. Selleks ajaks oli Eesti Vabariik juba maha mängitud. Aleksander Seiman arreteeriti NKVD poolt 29.11.1940, tribunal langetas 25.01.41 (§58-2, 58-13) surmaotsuse ja ta lasti maha 5.04.41 Tallinnas või Tallinna lähistel.
 |  Kamraadi kiri Seimanile Keskvanglasse, mille PolPol konfiskeeris.  1940. Lühike vabaduseaeg taluperemehena on läbi saamas, ees on ootamas NKVD vangla ja mahalaskmine.  A. Seiman kommunistliku NKVD vangina enne mahalaskmist. Eesti vanglast surmavaenlase vanglasse ja siis mahalaskmisele - selline oli paljude Vabadussõja kangelaste saatus 1940/41. |
Teemakohast lugemist:
|
|
Allikad: Riigiarhiiv, kaitseliit.ee, Filmiarhiiv,
