Artur sirk, andres laRka ja vabadussõjalased - eesti rahva valik 1934!
Estonian League of Freedom Fighters (Vaps Movement) English Italiano Deutsch Latviešu Català Polski Українська Русский AD PERPETUAM MEMORIAM
Meile on räägitud, et alusetud repressioonid, vangistamised ja asumisele saatmised tabasid Eestit kommunistliku Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. Kuid paraku ei ole see kogu tõde! Need sündmused leidsid aset juba enne okupatsiooni, nn "vabas" Eesti Wabariigis, kus pärast 1934. a riigipööret võimutsesid põhiseadusevastaselt isehakanud riigijuhid, kes represseerisid Vabadussõja veterane!
NB! Oodatud on igasugune lisainfo Eesti Vabadussõjalaste (Kesk)Liidu kohta - fotod, trükised, viited meedias (ka EW, EV ja välisajakirjandus, raamatud jne) avaldatud kirjutistele ja muu materjal. Samuti on oodatud igasuguste sel lehel asuvate vigade parandused! Kirjuta: Saada kiri siit Oodatud on ka kaastööd! |
Siit veebilehelt leiad ajaloolise ülevaate Eesti Vabadussõjalaste Liidu tegevusest. Peamiste infoallikatena on kasutatud EV(K)L-i lehte "Võitlus" ja arhiive. Objektiivsuse huvides on kajastamist leidnud ka vabadussõjalaste (rahvapäraselt vapside) vastaste seisukohad. Kuid peamine eesmärk on anda sõna 1934. aastal vägivaldselt vaikima sunnitud vabadussõjalastele. Kui me edasi vaikiksime, oleks see türannia - pimedusejõudude - võit.
Eestlased peavad teadma sellest, millest kaua on vaikitud: millist võitlust pidasid nende esiisad tol ajal tegelikult, miks nad seda tegid ja milline oli tulemus. Siis ehk ei pea nemad kunagi samamoodi türannia all kannatama, kuid kui peavad, on vabadussõjalaste näol innustav eeskuju olemas, kuidas kompromissitult oma kodumaad teenida - nii lahingus verd valades, kui ka rahupäevadel poliittüranniaga võideldes! Ajaloost tuleb ennekõike õppida, see peaks olema peamiseks motiiviks ajaloo uurimisel. Ülejäänu oleks vaid ajaraisk... Lisaks on siin lehel tutvumiseks muud rohkem-või-vähem teemakohast lugemist. See veebileht propageerib ainult Eesti rahvuslust ja mitte ühtegi teist maailmavaadet! Kõik teised maailmavaated on siin puhtalt tutvustamise mõttes mõningast kajastamist leidnud. Tutvu, loe, analüüsi ja tee omad järeldused, ja kujunda välja oma enda adekvaatne seisukoht/maailmavaade. Pimesi ära nõustu millegiga! Mida rohkemate seisukohtadega inimene tutvub, seda adekvaatsema maailmavaate suudab ta omandada. See veebileht ei pretendeeri ainutõele. Nagu kõik inimese tehtu, nii pole ka see veebileht täiuslik. Kuid vähemalt pole tegu tellimustööga ja see ei pea ka kellelegi (kõige vähem mõnele "akadeemilisele kuivikule") meelepärane olema. Siin püütakse ausalt ja otsekoheselt kajastada ajaloo (ka kaasaja) probleeme, mis ametlikus ajalookäsitluses sageli "juhuslikult" kahe-silma-vahele kipuvad jääma. Kuid vaid teadlikku inimest ei saa lollitada! Head lugemist! PS! Antud leht on ülesehituselt eklektiline ja konarlik, sest valmib jupikaupa. 
|
NB! Autoriõigused digitaalajalehtede koopiatele: Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseumi Arhviivraamatukogu ja Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
Digitaalsete pildifailide osalinegi loata kopeerimine ja väljatrükkimine muuks kui isiklikuks otstarbeks on rangelt keelatud! http://dea.nlib.ee
Digitaalsete pildifailide osalinegi loata kopeerimine ja väljatrükkimine muuks kui isiklikuks otstarbeks on rangelt keelatud! http://dea.nlib.ee
ARTUR SIRGU ELU JA SURM. EESTI VABADUSSÕJALASTE JUHI LUGU
Kalle Muuli
Artur Sirk kerkis 1930. aastate algul vabadussõjalaste liikumise eesotsas väga noore mehena Eesti poliitikataeva säravaimaks täheks ja paisati siis oma vastaste poolt põrmu, paljude arvates ka sõna otseses mõttes tapeti. Vabadussõjalaste vangistamine 1934. aastal ja Sirgu põgenemine Patarei vanglast, millele hiljem järgnes tema salapärane surm kõigest 36-aastasena kaugel võõral maal, tegid temast märtri, keda pole erapooletult, ilma viha või eelistuseta, suutnud meenutada peaaegu ükski inimene, kes on teda isiklikult tundnud. Isegi nüüd, kui Artur Sirgu traagilisest surmast on möödas juba üle 80 aasta, pole kired veel vaibunud. Kalle Muuli on menukate ajalooraamatute „Isamaa tagatuba“ ja „Vabariigi sünnimärgid“ autor. Ta on avaldanud ka suurt tähelepanu pälvinud elulooraamatuid. Neist viimane, koos Helen Sulega kirjutatud „Reketiga tüdruk. Kaia Kanepi teekond Ameerika mägedel“ tunnistati 2017. aastal lugejate lemmikuks. Siinses raamatus võtab autor vaatluse alla 1930. aastate kõige kõmulisema poliitiku Artur Sirgu saatuse, kirjeldades ohtratele arhiividokumentidele tuginedes sündmusi, mis hukutasid mitte ainult noore ja erakordselt andeka rahvajuhi, vaid ka Eesti demokraatia ja Eesti riigi.
Kalle Muuli
Artur Sirk kerkis 1930. aastate algul vabadussõjalaste liikumise eesotsas väga noore mehena Eesti poliitikataeva säravaimaks täheks ja paisati siis oma vastaste poolt põrmu, paljude arvates ka sõna otseses mõttes tapeti. Vabadussõjalaste vangistamine 1934. aastal ja Sirgu põgenemine Patarei vanglast, millele hiljem järgnes tema salapärane surm kõigest 36-aastasena kaugel võõral maal, tegid temast märtri, keda pole erapooletult, ilma viha või eelistuseta, suutnud meenutada peaaegu ükski inimene, kes on teda isiklikult tundnud. Isegi nüüd, kui Artur Sirgu traagilisest surmast on möödas juba üle 80 aasta, pole kired veel vaibunud. Kalle Muuli on menukate ajalooraamatute „Isamaa tagatuba“ ja „Vabariigi sünnimärgid“ autor. Ta on avaldanud ka suurt tähelepanu pälvinud elulooraamatuid. Neist viimane, koos Helen Sulega kirjutatud „Reketiga tüdruk. Kaia Kanepi teekond Ameerika mägedel“ tunnistati 2017. aastal lugejate lemmikuks. Siinses raamatus võtab autor vaatluse alla 1930. aastate kõige kõmulisema poliitiku Artur Sirgu saatuse, kirjeldades ohtratele arhiividokumentidele tuginedes sündmusi, mis hukutasid mitte ainult noore ja erakordselt andeka rahvajuhi, vaid ka Eesti demokraatia ja Eesti riigi.
EESTI VABARIIGI HUKU ALGUS: VABADUSSÕJALASTE HÄVITAMINE. Artur Sirgu lugu
Koostanud Hamilkar Mengel ja Heinold Okas
Artur Sirk oli vabadussõjalaste liikumise liider. Tema juhtimisel viidi 1933. aasta oktoobris läbi Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmine, et selle kaudu luua stabiilsema riigikorraga Eestit. Sirgu töö katkes Pätsi ja Laidoneri riigipöördega 12. märtsil 1934. Pärast seda viibis ta mitmes Euroopa riikides paguluses ning suri Luksemburgis 1937. aasta suvel 36-aastaselt vägivaldset surma.
See raamat ilmus esmakordselt Ameerika Ühendriikides 1987. aastal pealkirja all «50 aastat» ja oli mõeldud tähistama Artur Sirgu 50. surma-aastapäeva. NB! See ei ole 100% kordustrükk! Raamatusse on lisatud seni ilmumata materjale!
Koostanud Hamilkar Mengel ja Heinold Okas
Artur Sirk oli vabadussõjalaste liikumise liider. Tema juhtimisel viidi 1933. aasta oktoobris läbi Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmine, et selle kaudu luua stabiilsema riigikorraga Eestit. Sirgu töö katkes Pätsi ja Laidoneri riigipöördega 12. märtsil 1934. Pärast seda viibis ta mitmes Euroopa riikides paguluses ning suri Luksemburgis 1937. aasta suvel 36-aastaselt vägivaldset surma.
See raamat ilmus esmakordselt Ameerika Ühendriikides 1987. aastal pealkirja all «50 aastat» ja oli mõeldud tähistama Artur Sirgu 50. surma-aastapäeva. NB! See ei ole 100% kordustrükk! Raamatusse on lisatud seni ilmumata materjale!
Tõde ei põle tuleski. Ühe eesti ohvitseri elutee ja sõjamälestused. Eesti vabadussõjaluse hävitamine. Artur Sirgu lugu
Evy Laamann Kalbus
Tegemist on Evy Laamann Kalbuse (sünd. 1922) kahe varasema mälestusteraamatu ühise kordustrükiga. Esimene osa, alapealkirjaga “Ühe eesti ohvitseri elutee ja sõjamälestused. Paul Laamann, reserv-kapten vabadussõjaaegse kitsarööpmelise soomusrongi nr. 2 ülem” on pühendatud autori vanematele. Teos algab Paul Laamanni 1936. aastal Tallinna Keskvanglas kirjapandud mälestustega. Raamatu kõige haaravam peatükk on Evy Laamanni reisikiri sellest, kuidas ta 1973. aastal okupeeritud kodumaad külastas. Mälestusteraamatu teine osa kannab alapealkirja “Eesti vabadussõjaluse hävitamine. Artur Sirgu lugu” ja sellega soovib autor varjust ja mahavaikmisest välja ning uute põlvkondade teadvusesse tuua eesti ajaloo suurkuju, karismaatilist rahvajuhti Artur Sirku. Eesti kaotas oma vabaduse 1934. aastal, kinnitab Evy Laamann, kellel on vabadussõjalaste liikumisest ja selle mahasurumisest isiklikud mälestused.
Evy Laamann Kalbus
Tegemist on Evy Laamann Kalbuse (sünd. 1922) kahe varasema mälestusteraamatu ühise kordustrükiga. Esimene osa, alapealkirjaga “Ühe eesti ohvitseri elutee ja sõjamälestused. Paul Laamann, reserv-kapten vabadussõjaaegse kitsarööpmelise soomusrongi nr. 2 ülem” on pühendatud autori vanematele. Teos algab Paul Laamanni 1936. aastal Tallinna Keskvanglas kirjapandud mälestustega. Raamatu kõige haaravam peatükk on Evy Laamanni reisikiri sellest, kuidas ta 1973. aastal okupeeritud kodumaad külastas. Mälestusteraamatu teine osa kannab alapealkirja “Eesti vabadussõjaluse hävitamine. Artur Sirgu lugu” ja sellega soovib autor varjust ja mahavaikmisest välja ning uute põlvkondade teadvusesse tuua eesti ajaloo suurkuju, karismaatilist rahvajuhti Artur Sirku. Eesti kaotas oma vabaduse 1934. aastal, kinnitab Evy Laamann, kellel on vabadussõjalaste liikumisest ja selle mahasurumisest isiklikud mälestused.
EESTI VABADUSSÕJALUSE HÄVITAMINE
Evy Laamann Kalbus
Möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel levis üle Eesti laiaulatuslik endiste vabadussõjalaste (vapside) liikumine, mis saavutas rahva seas tohutu populaarsuse. Kuid 12. märtsil 1934 leidis see Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri teostatud võimuhaaramise läbi vägivaldse lõpu. Sajad Vabadussõja aatemeelsed sangarid arreteeriti ja mõisteti vangi. Liikumise vaimne liider Artur Sirk langes mõrva ohvriks. Vabadussõjalaste liikumist on hiljem erinevatelt poliitiliselt positsioonidelt materdatud aastakümneid. Kuid Tõde ei põle tuleski! Tõde tuleb päevavalgele varem või hiljem! Viimasel ajal ongi vabadussõjaluse käsitlemine Eestis jõudnud uude, tõsiste ajalooteaduslike uurimistööde järku. Senini on küll vabadussõjaluse kohta valdavalt valitsenud poliitpropaganda sünnitatud käibetõed. Ent ajalooline tõde on nüüd avanemas...
Evy Laamann Kalbus
Möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel levis üle Eesti laiaulatuslik endiste vabadussõjalaste (vapside) liikumine, mis saavutas rahva seas tohutu populaarsuse. Kuid 12. märtsil 1934 leidis see Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri teostatud võimuhaaramise läbi vägivaldse lõpu. Sajad Vabadussõja aatemeelsed sangarid arreteeriti ja mõisteti vangi. Liikumise vaimne liider Artur Sirk langes mõrva ohvriks. Vabadussõjalaste liikumist on hiljem erinevatelt poliitiliselt positsioonidelt materdatud aastakümneid. Kuid Tõde ei põle tuleski! Tõde tuleb päevavalgele varem või hiljem! Viimasel ajal ongi vabadussõjaluse käsitlemine Eestis jõudnud uude, tõsiste ajalooteaduslike uurimistööde järku. Senini on küll vabadussõjaluse kohta valdavalt valitsenud poliitpropaganda sünnitatud käibetõed. Ent ajalooline tõde on nüüd avanemas...
VAIKIV AJASTU EESTIS. William Tomingas'e mälestused.
1934. aasta 12. märtsil toimus riigivanem Konstantin Pätsi ja kindral Johan Laidoneri juhtimisel Eestis sõjaväeline riigipööre. Arreteeriti üle 400 juhtiva vabadussõjalase, sh Artur Sirk ja Hjalmar Mäe. Pärast riigipööret kehtestati kuueks kuuks kaitseseisukord ning suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ja selle väljaanded. Sügisest algas niinimetatud vaikiv ajastu, kui ei kutsutud kokku enam vana ega valitud ka uut Riigikogu. Keelustati poliitilised erakonnad. Riigivalitsemine koondus K. Pätsi ja tema kaaskondlaste kätte.
William Tomingase mälestusteraamat ilmus esmakordselt 1961. aastal New Yorgis ja sellest teosest sai ka alguse mõiste „vaikiv ajastu”. See raamat on ühe vabadussõjalaste liikumises osalenu nägemus tolle aja Eesti sisepoliitikast ja poliitikutest. Uustrükile on saatesõna kirjutanud Evy Laamann-Kalbus.
KUULA: http://media.kuku.ee/nadalaraamat/nadalaraamat20130906.mp3
1934. aasta 12. märtsil toimus riigivanem Konstantin Pätsi ja kindral Johan Laidoneri juhtimisel Eestis sõjaväeline riigipööre. Arreteeriti üle 400 juhtiva vabadussõjalase, sh Artur Sirk ja Hjalmar Mäe. Pärast riigipööret kehtestati kuueks kuuks kaitseseisukord ning suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ja selle väljaanded. Sügisest algas niinimetatud vaikiv ajastu, kui ei kutsutud kokku enam vana ega valitud ka uut Riigikogu. Keelustati poliitilised erakonnad. Riigivalitsemine koondus K. Pätsi ja tema kaaskondlaste kätte.
William Tomingase mälestusteraamat ilmus esmakordselt 1961. aastal New Yorgis ja sellest teosest sai ka alguse mõiste „vaikiv ajastu”. See raamat on ühe vabadussõjalaste liikumises osalenu nägemus tolle aja Eesti sisepoliitikast ja poliitikutest. Uustrükile on saatesõna kirjutanud Evy Laamann-Kalbus.
KUULA: http://media.kuku.ee/nadalaraamat/nadalaraamat20130906.mp3
VAPSID. VABADUSSÕJALASTE TÕUS JA HÄVING 1929-1938 Autor: Tiit Madisson
Ilma mingi kahtluseta on 1934. aasta riigipööre Eesti nn esimese vabariigi ajaloo kõige olulisem sisepoliitiline sündmus, mis omakorda määras suuresti ka valikud 1939. – 1940. aastal, kui tollaste riigijuhtide poolt “vaikiva ajastu” ebademokraatlikus situatsioonis vastuvõetud allaandlike otsuste tulemusel hävis Eesti riiklus. Kuid üllataval kombel, kuigi Eesti on juba 25 aastat taas formaalselt iseseisev, pole senini kirjutatud algallikatele tuginevat käsitlust vabadussõjalaste liikumisest. Sellist, mis oleks üheselt keskendunud 1934. aasta pöörde põhjustele, sündmustikule, tähendusele ja tagajärgedele. Just seetõttu laiutavadki meie ajalooteadvuses siiamaani Pätsi autoritaaraja propaganda ja nõukogude ajalookäsitlused, mõlemad oma vaenus vabadussõjalaste vastu üllatavalt sarnased. Propaganda väänab massiteadvust väga tõhusalt, see on meile tuttav ka tänapäevast. Vaieldamatult oli Eesti Vabadussõjalaste Liit 1933. aasta lõpul ja 1934. aasta algul Eesti populaarseim poliitiline jõud. Vabadussõjalaste karismaatiline juht Artur Sirk veenis peale vabadussõjalaste põhiseaduse vastuvõtmist rahvahääletusel 16. oktoobril 1933 Toompeale võimu võtma kippuvat rahvamassi laiali minema. Seadusi austava idealistina ta lootis, et vabadussõjalased saavad võimu juurde igati legaalsel moel – riigivanema- ja parlamendivalimiste teel. 12. märtsil 1934 oli riigivanema valimiskampaania täies hoos. Vabadussõjalaste kandidaat Andres Larka oli kogunud 52 436, Johan Laidoner 18 220, Konstantin Päts 8969 ja August Rei 2786 poolt-allkirja. Antud häälte hulk ei olnud otseselt millegi otsustaja, kuid kindlasti oli see populaarsusküsitlus. Sel ajal riigivanema ametit pidava Pätsi ees oligi dilemma: kas säilitada võim riigipöörde abil või lasta valituks saada kindral Larka ja ise võimult kõrvale tõrjutuks osutuda. Teades, et kogu senine poliitiline eliit, kes kartis valimiste teel poliitikast kõrvaletõrjutuiks osutuda, teda toetab, valis ta esimese võimaluse…
Ilma mingi kahtluseta on 1934. aasta riigipööre Eesti nn esimese vabariigi ajaloo kõige olulisem sisepoliitiline sündmus, mis omakorda määras suuresti ka valikud 1939. – 1940. aastal, kui tollaste riigijuhtide poolt “vaikiva ajastu” ebademokraatlikus situatsioonis vastuvõetud allaandlike otsuste tulemusel hävis Eesti riiklus. Kuid üllataval kombel, kuigi Eesti on juba 25 aastat taas formaalselt iseseisev, pole senini kirjutatud algallikatele tuginevat käsitlust vabadussõjalaste liikumisest. Sellist, mis oleks üheselt keskendunud 1934. aasta pöörde põhjustele, sündmustikule, tähendusele ja tagajärgedele. Just seetõttu laiutavadki meie ajalooteadvuses siiamaani Pätsi autoritaaraja propaganda ja nõukogude ajalookäsitlused, mõlemad oma vaenus vabadussõjalaste vastu üllatavalt sarnased. Propaganda väänab massiteadvust väga tõhusalt, see on meile tuttav ka tänapäevast. Vaieldamatult oli Eesti Vabadussõjalaste Liit 1933. aasta lõpul ja 1934. aasta algul Eesti populaarseim poliitiline jõud. Vabadussõjalaste karismaatiline juht Artur Sirk veenis peale vabadussõjalaste põhiseaduse vastuvõtmist rahvahääletusel 16. oktoobril 1933 Toompeale võimu võtma kippuvat rahvamassi laiali minema. Seadusi austava idealistina ta lootis, et vabadussõjalased saavad võimu juurde igati legaalsel moel – riigivanema- ja parlamendivalimiste teel. 12. märtsil 1934 oli riigivanema valimiskampaania täies hoos. Vabadussõjalaste kandidaat Andres Larka oli kogunud 52 436, Johan Laidoner 18 220, Konstantin Päts 8969 ja August Rei 2786 poolt-allkirja. Antud häälte hulk ei olnud otseselt millegi otsustaja, kuid kindlasti oli see populaarsusküsitlus. Sel ajal riigivanema ametit pidava Pätsi ees oligi dilemma: kas säilitada võim riigipöörde abil või lasta valituks saada kindral Larka ja ise võimult kõrvale tõrjutuks osutuda. Teades, et kogu senine poliitiline eliit, kes kartis valimiste teel poliitikast kõrvaletõrjutuiks osutuda, teda toetab, valis ta esimese võimaluse…
PÕGENEMINE. SURM ECHTERNACHTIS Autor: Tarmo Pikner
Ühiste kaante vahel on õigupoolest kaks raamatut - ajalooline romaan KOER, KES SIND HAMMUSTAS, ON MAHA LÖÖDUD!
ja dokumentaalne uurimus KES KURAT SIIS TAPPIS SIRGU? Mõlema raamatu peategelased on samad ja neid on kaks - lepitamatus vastuolus olevad ARTUR SIRK ja kolmekümnendate aastate EESTI riigivõim. Romaanis kirjeldatakse ilukirjanduslikus vormis vabadussõjalaste juhi Artur Sirgu põgenemise teekonda alates Patarei vanglast, mööda Euroopa riike ja lõpuks tema traagilist saatust Luksemburgi hertsogiriigis. Romaanis saavad vastused siiani vaieldud küsimused, kuidas sai Artur Sirk surma ja mis juhtus vahetult enne tema hukkumist Echternachis 1937. aastal. Tagasivaates kajastuvad läbi Sirgu ja tema alter ego arutluste olulisemad seigad vabadussõjalaste tegevusest. Lisaks kirjeldatakse viimases peatükis traagilisi stseene sellest, kuidas Eesti riik käratult käest anti. Teises raamatus, ajaloolises uurimuses, on dokumentide põhjal analüüsitud, kuidas kõik tegelikult toimus, et lugeja saaks otsustada, kas romaani tegevus võis tõesti olla tõepärane.
Tegelikult on selles raamatus kolm ühes - ajalooline ilukirjanduslik romaan, arhiivandmetel põhinev uurimustöö ja dokumentaarium koos fotodega. Teist säärast kirjanduslikku kompotti pole teada, kuid tänapäeval, kus kõik voolud ja vormid segunevad, võiks selline eksperiment pakkuda huvi. Raamat on lugemiseks kättesaadav SIIN.
Ühiste kaante vahel on õigupoolest kaks raamatut - ajalooline romaan KOER, KES SIND HAMMUSTAS, ON MAHA LÖÖDUD!
ja dokumentaalne uurimus KES KURAT SIIS TAPPIS SIRGU? Mõlema raamatu peategelased on samad ja neid on kaks - lepitamatus vastuolus olevad ARTUR SIRK ja kolmekümnendate aastate EESTI riigivõim. Romaanis kirjeldatakse ilukirjanduslikus vormis vabadussõjalaste juhi Artur Sirgu põgenemise teekonda alates Patarei vanglast, mööda Euroopa riike ja lõpuks tema traagilist saatust Luksemburgi hertsogiriigis. Romaanis saavad vastused siiani vaieldud küsimused, kuidas sai Artur Sirk surma ja mis juhtus vahetult enne tema hukkumist Echternachis 1937. aastal. Tagasivaates kajastuvad läbi Sirgu ja tema alter ego arutluste olulisemad seigad vabadussõjalaste tegevusest. Lisaks kirjeldatakse viimases peatükis traagilisi stseene sellest, kuidas Eesti riik käratult käest anti. Teises raamatus, ajaloolises uurimuses, on dokumentide põhjal analüüsitud, kuidas kõik tegelikult toimus, et lugeja saaks otsustada, kas romaani tegevus võis tõesti olla tõepärane.
Tegelikult on selles raamatus kolm ühes - ajalooline ilukirjanduslik romaan, arhiivandmetel põhinev uurimustöö ja dokumentaarium koos fotodega. Teist säärast kirjanduslikku kompotti pole teada, kuid tänapäeval, kus kõik voolud ja vormid segunevad, võiks selline eksperiment pakkuda huvi. Raamat on lugemiseks kättesaadav SIIN.
|
|
|
NB! Eelmine Bravenet.com meililist enam ei tööta ja endisel liikmel tuleb uuesti liituda!
