 Su üle Jumal valvaku, mu armas Isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis Isamaa! |
1933.
|
EVL-i suhe kirikutega oli hea. Rõhk pandi rahva traditsiooniliste väärtuste ja moraali hoidmisele. Kui hävitada rahva ajalooliselt väljakujunenud moraalne ja ühiskonnakorralduslik ühiskonnamudel, on rahvast kergem murda. Seda teadsid juba kommunistid, seda teavad ka tänapäeva rahvusriikide hävitajad. EVL-is olid peamiselt esindatud luterlased, kuid ka teiste usuliikumiste liikmeid (ka maa- ehk taarausulisi). 1934. aasta rahvaloenduse andmeil luges end luterlikku kirikusse kuuluvaks umbes 874 000 inimest ehk umbkaudu 4/5 Eesti Vabariigi elanikest. Oma suure liikmeskonna tõttu oli nii Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul kui ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikul aastail 1934–1940 õiguslik eristaatus. Seetõttu on nii mõnigi kord nähtud luterlikus kirikus ekslikult “riigikirikut”. Kui luterlastele lisada õigeusklikud ja muud kristlased, tuleb kristlaste arvuks üle miljoni ehk pea kogu rahvas oli kristlik. Siis pole midagi ka imestada, et EVL tegi kirikuga koostööd.
Üle 90% Vabadussõjas võidelnud Eesti võitlejatest olid kristlased (vähemalt ristitud ja leeritatud, kuid need ongi kristlaseks olemise vundamendiks).
Ja nagu me näeme, ka Vabadussõjalaste Liidu liikmetel (Vabadussõja veteranidel) oli väga tihe ja positiivne suhe kirikuga.
Sotside-kommunistide ebajumal Friedrich Engels: "Usk on oopium rahvale." Aadlikud, vaimulikud ja sõjaväelased - need kuulusid kommunistide poolt esmajärjekorras hävitamisele. Ka Eestis hävitati ja vaenati okupatsiooni ajal usku - seda dukalt...
Samas on fakt see, et ilma usuta, ilma ühtekuuluvustundeta puudub rahvusel hing. Kui pole usku, täidab selle tühimiku mingi muu ja negatiivsem nähtus. Seda me näeme praegu Euroopas, kus islamiusuliste arv kasvab päev-päevalt. Pärast seda, kui sotsid ja liberaalid asusid 20. sajandi keskel Euroopat oma põhimõtete järgi ümber kujundama ehk multikulturiseerima, on kohalikult rahvalt võetud ära ta vundament, midagi, kust jõudu ammutada. Kristlik (usuühtne) Euroopa suutis islami peatada, tänane ateistlik Euroopa seda enam ei suuda.
Üle 90% Vabadussõjas võidelnud Eesti võitlejatest olid kristlased (vähemalt ristitud ja leeritatud, kuid need ongi kristlaseks olemise vundamendiks).
Ja nagu me näeme, ka Vabadussõjalaste Liidu liikmetel (Vabadussõja veteranidel) oli väga tihe ja positiivne suhe kirikuga.
Sotside-kommunistide ebajumal Friedrich Engels: "Usk on oopium rahvale." Aadlikud, vaimulikud ja sõjaväelased - need kuulusid kommunistide poolt esmajärjekorras hävitamisele. Ka Eestis hävitati ja vaenati okupatsiooni ajal usku - seda dukalt...
Samas on fakt see, et ilma usuta, ilma ühtekuuluvustundeta puudub rahvusel hing. Kui pole usku, täidab selle tühimiku mingi muu ja negatiivsem nähtus. Seda me näeme praegu Euroopas, kus islamiusuliste arv kasvab päev-päevalt. Pärast seda, kui sotsid ja liberaalid asusid 20. sajandi keskel Euroopat oma põhimõtete järgi ümber kujundama ehk multikulturiseerima, on kohalikult rahvalt võetud ära ta vundament, midagi, kust jõudu ammutada. Kristlik (usuühtne) Euroopa suutis islami peatada, tänane ateistlik Euroopa seda enam ei suuda.
|
VABADUSSÕJALASTE LIIKUMINE JA RELIGIOON
Risto Teinonen Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus I. Paremäärmuslikest liikumistes Euroopas maailmasõdadevahelisel perioodil II. Vabadussõjalaste liikumise ajaloost lühidalt III. Vabadussõjalased ja religioon 1. Legaalne periood
1.1. Põhikirjad, vabadussõjalaste Põhiseaduse eesnõu 1.2. Vabadussõjalaste ajalehed 1.3. Vaimulikud talitused vabadussõjalaste tegevuses 1.4. Vaimulikud vabadussõjalaste liikumises |
 Risto Teinonen (Pilt: delfi.ee) 2. Illegaalne periood
2.1. Artur Sirgu saatusest paguluses 2.2. Vabadussõjalastest vaimulikud pärast 1934. aasta riigipööret Kokkuvõte Kasutatud lühendid Allikad ja kirjandus Summary: The War of Independence Veterans’ League and Religion |
Mustas talaaris mustvalge lipu all. Vabadussõjalaste religioonipoliitika, kirik ja vaimulikkond
Vabadussõjalaste liikumisest kirjutanud ajaloolased ei ole varem vabadussõjalaste, kiriku ja vaimulikkonna omavahelistele suhetele süvendatud tähelepanu pööranud. Seepärast püüangi avada käesolevas artiklis
allikatele toetudes vabadussõjalaste religioonipoliitika sisu ja mõju 1930-ndate Eestis.
Vabadussõjalaste religioonipoliitika
Millised olid Eesti Vabadussõjalaste Liidu (EVL) eesmärgid, milline nende religioonipoliitika, millega kirik võis teoreetiliselt haakuda ja mis kirikule meeldis? Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu III kongressil Tallinnas võeti 1932. aasta 20. märtsil vastu resolutsioonid, mille hulgas mõisteti hukka noorsoo kasvatamise mängimine sotsialistide kätte. On üldiselt teada, et vabadussõjalased suhtusid religiooni pooldavalt, sest pidasid usku eesti rahva kõlbluse aluseks. Riik pidi seepärast ka usku ja kirikut toetama. Mõlemad olid seevastu sotsialistide kriitika all.
Loe siit edasi...
allikatele toetudes vabadussõjalaste religioonipoliitika sisu ja mõju 1930-ndate Eestis.
Vabadussõjalaste religioonipoliitika
Millised olid Eesti Vabadussõjalaste Liidu (EVL) eesmärgid, milline nende religioonipoliitika, millega kirik võis teoreetiliselt haakuda ja mis kirikule meeldis? Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu III kongressil Tallinnas võeti 1932. aasta 20. märtsil vastu resolutsioonid, mille hulgas mõisteti hukka noorsoo kasvatamise mängimine sotsialistide kätte. On üldiselt teada, et vabadussõjalased suhtusid religiooni pooldavalt, sest pidasid usku eesti rahva kõlbluse aluseks. Riik pidi seepärast ka usku ja kirikut toetama. Mõlemad olid seevastu sotsialistide kriitika all.
Loe siit edasi...
 |
 |
   |
 Taarausuline luuletus 'Võitluse' 1932. a. jõulunumbris. See näitab ilmekalt, kuidas EVL-i peaeesmärk luua eestlastest tugev rahvustervik oli üle kõigist pisierinevustest, olgu selleks siis ühiskondlik positsioon, maailmavaade või usk. Võitlus oma riigi ja rahva heaolu eest oli olulisem kui võitlus partei ja erinevate ideoloogiate eest. Erinevad ideoloogiad on sageli loodud või muutunud selleks peamiseks, mis hävitab rahvusterviku ja lõpuks rahvuskehandi. See on vähktõbi rahvuskehas, mida levitab väike seltskond omakasu peal väljas olijaid. EVL mõistid seda, selleks esitasid nad ka 'marksismi keelustamise seaduse' kehtestamise eelnõu. See ei läinud muidugi läbi.
Usk iseenesest kätkeb endas ürgseid ürginimlikke printsiipe, mis on inimkonnale üldomane. Need väärtused liidavad, loovad ühtsed väärtused ja mis peamine - need ei ole maised, vaid avavad inimeses nn 3-dimensiooni ehk inimese-inimese suhte kõrvale tuleb inimene-kõrgem teadvus ehk Jumal. See on inimvaimu läbi ajaloo vabastanud maisuse kammitsast, näidanud teed tõelise vabaduse poole. Läbi inimkonna ajaloo võib seda näha kõikjal maailmas. Seda, et inimene vajab usku ehk 3dimensiooni (temast võimsama, kõiksuse) avamist, näitab seegi, et enamus inimesed usuvad siiki midagi ja otsivad kõiksugu müstilisi õpetusi. Inimene tajub oma ebatäiuslikkust ja kes seda tunnistab, see ei eksi. Inimühiskond on ebatäiuslik, inimene ekslik, julm ja pahatahtlik. Idealism siin Maal - ellu ei jää. Ellu jäämiseks peab ta hülgama maise pinna ja leidma tee kõiksusesse...  |
 |
 |
   |
 Toomkiriku õpetaja Rein Uhke oli aktiivne vabadussõjalaste toetaja ja sattus hiljem seetõttu repressioonide alla.
 Rein (Reinhold) Uhke (Pilt: eelk.ee)  "Õpetaja Valter Viks palvetamas".
Ajaleht Vaba Kirik nr. 2,18.02.1934. a. Pärast Pätsi riigipööret hakati ka vabadussõjalasi toetanud vaimulikke avalikult mõnitama ja represseerima. |
Kommentaariks:
Eesti vanarahvas on öelnud: Viinapudelist ja Piibli raamatust hoidku rumalad inimesed eemale.
Usklik inimene väärib lugupidamist kasvõi seepärast, et ta julgeb erineda massist. Pööbel ei salli kunagi neid, kes millegis neist erineda julgevad. Meenutagem kasvõi nõukogude aega!
Lisaks:
* Raadiosaade - Kuidas kristlus Eestisse tuli? 1.osa 2.osa 3.osa Lõpplikku tõde muidugi ei tea keegi, kuid midagi siiski.
* Kuula ja mõtle kaasa! einarlaignaartiklid.weebly.com
Eesti vanarahvas on öelnud: Viinapudelist ja Piibli raamatust hoidku rumalad inimesed eemale.
Usklik inimene väärib lugupidamist kasvõi seepärast, et ta julgeb erineda massist. Pööbel ei salli kunagi neid, kes millegis neist erineda julgevad. Meenutagem kasvõi nõukogude aega!
Lisaks:
* Raadiosaade - Kuidas kristlus Eestisse tuli? 1.osa 2.osa 3.osa Lõpplikku tõde muidugi ei tea keegi, kuid midagi siiski.
* Kuula ja mõtle kaasa! einarlaignaartiklid.weebly.com
