|
|
Pärast EVL-i sulgemist algas takistamatu, fantaasiaküllane vabadussõjalaste mustamine...
Keegi "Ungaris õppiv Eesti üliõpilane" oskas õigel ajal sellise "targa" üllitise ilmutada.
Sisu ei kannata mingit kriitikat.
Mis puudutab sakslaste-natside ja vabadussõjalaste vahelisi häid suhteid, siis igaühel on võimalus lähemalt tutvuda vabadussõjalaste arvamusavaldusi ja kirjatöid. Suurimad vaenlased EVL-i silmis olid kommunistide ja korruptantide kõrval saksa parunid. Mida muud oleksi oodata meestelt, kes sõdisid Landeswehri vastu?
Nagu me tagantjärele öelda võime, oli kaalul tõesti kogu Eesti riigi ja rahva saatus. Rahva saatuse otsustasid Päts ja Laidoner. Nemad saatsid relvitu rahva tapalavale, mitte vapsid. Vapside südametunnistus on siin täiesti puhas.
Ja oligi saabunud vaikiv ajastu. Päts oli president ja Pätsi partei ainupartei. Kõik teised olid vaikavasse olekusse surutud. Seda võiks ka nimetada vapside (vabadussõjalaste rahvalik, mitte alati halvustav nimi) mustamise, vapside ideede ja rahvusluse kasutamise silmamoonduse ja rahvapetmise ja Eesti Vabariigile hiiliva lõpu pealetegemise ajastuks.
Alljärgnevalt on toodud mõned näited sellest ajast.
Lugege alljärgnevat, imalalt kiidukõnet Pätsule, missugused hakkasid nüüd ajalehti sisustama:
Kas pole need kiidukõned ja tervitused, mis Pätsile osaks said, äravahetamiseni sarnased nendega, mida alates 1940.a hakati Vares-Barbaruele ja Stalinile kirjutama... Muide 1940.a kuulutas Vares-Barbarus eesti rahva taas terveks .Teatavasti oli Päts 1934 eesti rahva haigeks kuulutanud ja asus teda kaitseseisukorra kaasabil "ravima". Kaitseseisukord jäi püsima kogu Pätsi ametiaja. Tähendab, eesti rahvast tal "terveks" ravida ei õnnestunudki!