Vabadussõjalaste Põhiseaduse rahvahääletus 1933

"Vabadussõjalaste Keskliidu poolt algatanud Põhiseaduse muutmise eelnõu nüüd on saanud rahvaalgatuseks ja on määratud rahvahääletusele 14.–16. oktoobril 1933. aastal. Selle kavaga:
1) seatakse sisse otsekohe rahva poolt valitud riigivanema amet, millega kindlustatakse riigivõimu ning võimaldatakse tugeva ja püsiva valitsuse loomine, missugust nii kergesti kukutada ei saa mõne erakonna keskkomitee niiditõmbel. Riigivanem, kui rahva poolt otsekohe valitud usaldusmees, võib temale antud võimuga kaotada erakondade keskkomiteede sahkerdamised ning teha lõpu erakondade saagiahnitsemisele ja seadusevastastele tegudele.
2) See kava muudab Riigikogu valimisviisi sarnaseks, et valija pole enam sunnitud oma häält andma pikale isikute nimekirjale, vaid võib hääletada otsekohe üksiku isiku poolt, keda tema usaldab ning oma esitajana Riigikogus tahab näha. Sellega väheneb tunduvalt erakondade mõju ja võim.
3) Vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise kava järele vähendatakse Riigikogu liikmete arvu 100 pealt 50 peale, maksetakse Riigikogu liikmetele palka ainult istungijärkude kestvusel ning kaotatakse maavalitsused, millega saavutatakse suur kokkuhoid riigi valitsemise kuludes.
/---/
Mõned erakondlikud rühmitused, eriti pahemalt poolt, püüavad rahvast hirmutada, seletades, et vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise kava kaotab kodanikkude vabadused, põhiõigused ning demokraatliku korra ja paneb maksma diktatuuri. Vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise kava ei püstita diktatuuri ega kaota demokraatiat, vaid süvendab ja kindlustab tõelist demokraatiat (rahvavalitsust) selle läbi, et jätab alles kõik kodanikkude vabadused ja põhiõigused ning võimaldades ka edaspidi rahvale kui kõrgemale riigivõimu kandjale oma võimu teostada rahvaalgatamise ning rahvahääletamise teel ning ka Riigikogu ja Riigivanema valimise kaudu. Riigivanem on selle kava järele tarvilise võimuga varustatud rahva usaldusmees, kes võib erakondi taltsutada, kuid kes teisest küljest iga oma seaduserikkumise ja süüteo eest vastutab kohtu ees. Erakonnad hädaldavad diktatuurist ainult sellepärast, et vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise eelnõu tõotab luua olukorra, kus rahva tõeline poliitiline tahe maksvusele võib pääseda ning hävitada erakondade ainuvalitsuse ning mõnusa ja mugava rahva kulul elamise." - Vabadussõjalaste võitluse selgitamiseks Eesti rahvale. Tallinn, 1933. Lk 4-5.

"J. Klesment (1933. a. kohtuministeeriumi nõunik) kirjutas Põhiseaduse muudatuste läbimineku põhjustest 1933. a. oktoobri rahvahääletusel: 1) Rahva hulgas oli küpseks saanud mõte, et on vaja kõvendada valitsusvõimu. Riigikogu enda algatused sel ajal olid Riigikogu ja poliitiliste rühmade endi süü tõttu kannatanud nurjumist. Seepärast hääletati Põhiseaduse muutmise viimse võimaluse poolt, kuna ka selle viimse eelnõu läbikukkumine oleks võinud kaasa tuua riiklikult seesuguseid korratusi, millede tulemusi oleks olnud raske ette näha. 2) Riigikogu oli kaotanud rahva usalduse. 3) Kodanikud olid tüdinenud alalistest sisetülidest." - William Tomingas. Mälestused. Vaikiv ajastu Eestis. Tallinn: Olion, 1992. Lk 54.

1933. a. 14-17. okt. toimunud Põhiseaduse rahvahääletusel sai vabadussõjalaste põhiseaduse kava 72% kõigist häältest ehk üle viiekümne kuue protsendi kogu riigi hääleõiguslikest kodanikest oli selle poolt. Kui erakonnad oma põhiseaduse muutmise kava rahvahääletusele panid, langetasid nad valimisteks vajaminevat häälte protsenti 50%-lt 30%-ni. Kuid ka selline alatu teguviis ei toonud erakondade Põhiseaduse kavale rahva poolehoidu. Kui vabadussõjalased oma kavaga rahvahääletusele tulid, tõstis Riigikogu kohe vajaliku protsendi taas 50%-ni.
1933.a suleti võimude poolt EVKL. Kõike seda tehti EVL-i populaarsuse takistamiseks.

Takistusi tehti  palju, kuid vabadussõjalaste Põhiseadus võitis! Tulemus oli hävitavaks löögiks paljudele poliitilistele tegelastele, kelledest nii mõnigi ei pääsenud paanikast oma tulundusliku tegevuse tõttu. Järgnevatel kuudel toimunud omavalitsuste valimisel tulid vabadussõjalaste kandidaadid suurelt esikohtadele ja nii mitmeski linnas ja maakonnas saavutasid volikogus enamuse. Tartus asus ametisse uus vabadussõjalaste linnapea. Oli selgumas, et endised erakondlikud ja tulunduslikud tegelased võivad jääda kõrvale oma senistest positsioonidest ja see tekitas hirmu.

Riigivanema valimised 1934 (toetusallkirjade kogumine)

1934. a. aprillikuus toimunud Riigivanema valimistele seati kandidaadina üles Andres Larka. (Sirk ei saanud kandideerida, sest riigivanema kandidaadi vanusepiirang algas 40 eluaastast.) Kampaania oluliseks osaks oli võistleva kandidaadi kindral Johan Laidoneri eriti tema majandustegevuse kriitika. Toetusallkirjade kogumise kampaania käigus sai Larka 51% (52 436 allkirja), Laidoner 30% ja Päts 15% antud allkirjadest. Seega Larka sai toetusalkirju rohkem kui ülejäänud vastaskandisaadid kokku.

"Laidoneri pooldajad ei piirdunud ainult sõnasõjaga. Võrumaal koostas Laidoneri valimismeeskond 21. veebruaril 1934 instruktsiooni, mis kutsus vajaduse korral vapside kihutuskoosolekul tarvitama vägivalda: «Oma toimkonna liigetest ja teistest kindral Johan Laidoneri pooldajatest moodustada löökrühmad, millest osa võtku kõik toimkonna liikmed ja viia need koosolekule ning nende koosolek ajada nurja. Üldiselt on soovitav juhul, kui Laidoneri hakatakse tõrvama, hakata trampima ja vilistama ning karjuma »välja» jne. Ei ole ka viga kui minnakse kokku päris käsitsi ja mõni mees peksa saab.»"  - Pekka Erelt. Tuld vastaskandidaadi pihta. // Eesti Ekspress. 2001. 19. aprill.
Ja siis süüdistati vapse selles, et nemad tekitasid Eestis ohtlikke poliitilisi sisepingeid!?

Kui ilmnes, et Riigivanema kandidaatide ülesseadmisel ja soovitusallkirjade andmisel ilmnes vabadussõjalaste kandidaadi, kindral A. Larka kaheldamatu valimine Eesti riigipeaks (kes omakorda oleks A. Sirk'i määranud vabadussõjalaste valitsuse peaministriks), jättes kõrvale Pätsi, Laidoneri ja sotsialistide kandidaadi A. Rei, hakkasid vastaskandidaadid hauduma riigipöörde ahk oma võimu kindlustamise plaane. 12.III.1934 toimuski Põhiseaduse vastane riigipööre. Ebaseaduslikult likvideeriti EVL, kehtestati tsensuur ja kaitseseisukord. Maha suruti igasugune opositsioon.


Loe lisaks:

Kas 1933. aasta põhiseadus lubas autoritaarset valitsemist?


Nagu alljärgnevast artiklist "Vaba Maa"s lugeda võib, olid nii Päts kui Laidoner uue põhiseadusega igati rahul. Laidoner ütleb seega otse välja, et uue põhiseaduse järgi ei saa mingit diktatuuri maksma panna. Diktatuuri kehtestamiseks peab rikkuma põhiseadust jne...

Vabadussõjalaste Põhiseaduse muudatuste rahvahääletustele eelnenud erakondade koostatud Põhiseaduste paranduste rahvahääletus kukkus läbi. Järgnev vabadussõjalaste Põhiseaduse parandamise rahvahääletus läks aga läbi, vaatamata sellele, et erakonnad Riigikogus tõstsid osaluskvoorumi 50%-le!

Kindral J. Laidoner oli loogiliselt Sirki ja teiste juhtivate vabadussõjalaste üheks esimeseks valikuks riigivanema kandidaadiks, ja vastav lubadus talle ka anti. Oli ju tema Vabadussõja võidukate vägede juht ja ka vabadussõjalaste Põhiseaduse pooldaja. Kuid EVL-i koosolek tema valimist ei toetanud, sest ilmsiks olid tulnud mõned Laidoneri riigi rahadega tehtud mahhinatsioonid ja korruptsioon. Laidoner solvus ja ei andestanud seda vabadussõjalastele kunagi. Pärast seda oli tal kergem Pätsiga (keda ta inimese ja poliitikuna kunagi eiti kõrgelt ei hinnanud) ühte mesti. Selle tulemus oli Eesti Vabariigile hukatuslik...

---