|
Raamatud
Rein Marandi. "Must-valge lipu all". I osa. Vabadussõjalaste liikumine Eestis 1929–1937. II osa. Illegaalne vabadussõjalus (1934–1937). Studia Baltica Stockholmiensia 18. Uppsala: Acta Universitas Stockholmiensis, 1997. 237 lk. Leidub veel kaasmaalasi, kes mäletavad aega, kui Eesti tänavatel marssisid vabadussõjalaste kolonnid. Nende ees kanti lippu: ühel küljel rahvustrikoloor, teisel aga must-valge värvides kiri ja kujutised. See oli alguses - vabadussõjalaste esimesel, legaalse ja avaliku poliitilise võitluse perioodil, mis võitlusele nende 1929. aastal asutatud üleriigiline liit otsustavalt pöördus 1931. a. kevadel ja mis kestis siis kolm aastat, kuni selle järsu lõpetamiseni valitsusvõimu poolt 12. märtsil 1934. Järgnenud teisel, illegaalse ja (pool)salajase poliitilise tegevuse perioodil sama must-valge värviühend kerkis veelkord esile ühel dramaatilisel hetkel. Salajane tegevus viis lõpuks välja nn. «8 detsembri mässukatse» plaanile ja selle paljastumisel leidis politsei Tallinnas Kadaka tee salakorterist sadu must-valgeid käelinte. Selliseid oli küll kantud ka juba varem, legaalsel perioodil, ja mässu teostumisel oleksid nüüd, 1935. aasta lõpul jälle ilmunud Tallinna tänavatele vabadussõjalaste tundemärgid.  |
 Sisu: |
Raamat ühendab kaht William Tomingase raamatut: «Mälestused» (Toronto, 1970) ja «Vaikiv ajastu Eestis» (New York, 1961). See on ühe mehe nägemus Eesti Vabadussõjast, Eesti omariikluse algpäevist, Eesti Vabariigi sisepoliitikast ja poliitikutest. Raamatus on asjakohaseid fotosid ja dokumente. |
|
August Oks "Miks kaotasime iseseisvuse".
Põhjalik mälestusteos Eesti Vabariigi lõpuprotsessidest ja järgnevast.
Magnus Ilmjärv "Hääletu alistumine" (2004)
Eesti, Läti ja Leedu välispoliitilise orientatsiooni kujunemine ja iseseisvuse kaotus 1920. aastate keskpaigast anneksioonini 987-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Raamatus vaadeldakse mitmete maade arhiivimaterjalide põhjal, missugused olid presidentide Konstantin Pätsi, Karlis Ulmanise ja Antanas Smetona suhted Nõukogude Liiduga; mis takistas Balti riikide poliitilist ja sõjalist koostööd; missugused olid Balti riikide suhted suurriikide Inglismaa, Saksamaa ja Nõukogude Liiduga ning Poolaga; mida kujutas endast 1930. aastate teisel poolel deklareeritud nn neutraliteedipoliitika.
Üheks uurimisobjektiks on küsimus, miks ei tekkinud Balti riikide vahel 1939. aasta sügisel välis- ja sõjalis-poliitilist koostööd; miks Eesti, Läti ja Leedu valisid erinevalt Soomest alistumise tee.
Balti riikide omavahelisi suhteid vaadeldakse Nõukogude Liidu ja Saksamaa välispoliitika ning rahvusvaheliste suhete kontekstis. Vaatluse all on ka suurriikide majanduspoliitika mõju Balti riikide välispoliitikale.
Baltimaade sisepoliitikat käsitletakse raamatus sedavõrd, kuivõrd see puudutas ja mõjutas nende välispoliitikat. Balti riikidest on pearõhk Eesti välispoliitikal.
Raamat lükkab paljuski ümber meie senist müütidel põhinevat minevikunägemust ja aitab paremini mõista, miks kaotasid kolm Balti riiki 1940. aastal iseseisvuse.
PS! Ajaloolased on viidanud Ilmjärve mõningasele küsitavale allikmaterjalile. Tõesti, näiteks viited Saksa natside ja vabadussõjalaste koostööle ei ole tõsiseltvõetavad ega sisalda midagi, mis laseks kinnitada natside-vapside koostööd. Samuti mõni väide Pätsi kohta. Ajalugu on siiski väga tundlik teema...
Artur Sirk'i 50-daks surmaaastapäevaks koostatud mälestustekogum.
(PS! Uus trükk Eestis on ilmunud!)
Loe siit!
Mälestusteos käsitleb kõige huvipakkuvamat perioodi dr. H. Mäe tegevuses, nimelt iseseisvusaja lõppu ja Eesti Omavalitsuse aega. Ta oli vabadussõjalaste propagandajuht. Selle eest maksis ta vanglaga, kuid 1940 kahetses Päts hardalt oma käitumist vabadussõjalastega ja seda, et Sirki enam elus pole. Päts saatis dr. Mäe Läände Eesti eest seisma. Seda dr. Mäe ka kogu hingest tegi, olles raskel sõja ajal Eesti Omavalitsuse juht, millena ta tagas selle, et Eestis oli saksa okupatsioon Euroopa üks leebemaid.
Mõned peatükid, mis puudutavad EVLi: Võitlus põhiseaduse ümber - 12.märts.1934 - 8.detsember 1935.aastal
Kogu raamatut Loe siit! või Kuula siit!
Noor jurist ja ajakirjanik Konstantin Päts astub 20. sajandi alguses Eesti ajaloo rambivalgusse. Temast saab mitmekordne peaminister, riigivanem ja lõpuks Eesti Vabariigi esimene president. Pätsi riigimehekarjäär lõpeb koos iseseisva Eesti hävinguga. Järgnevad vangistus, küüditamine ning pikad kannatuseaastad Venemaal.
Miks Soome demokraatia jäi püsima, aga Eesti oma lämmatati? Milline oli Konstantin Pätsi osa riigi loomisel ja kui palju vastutab ta selle kadumise eest?
Soome ajaloolase dotsent Martti Turtola (s 1947) sulest on ilmunud käsitlusi lähiajaloo tuntud tegelastest nagu Soome marssal Carl Gustaf Mannerheim, president Risto Ryti ning kindralid Erik Heinrichs ja Aksel Fredrik Airo. Konstantin Pätsi elule ja riigimehekarjäärile heidab Turtola pilgu läbi tolleagse Eesti elu ja sündmuste, pakkudes võimalust võrrelda kokkulangevusi ning erinevusi Eesti ja Soome ajaloos.
Kahtlemata on Johan Laidoner üks tuntumaid eales elanud eestlasi. Ta sündis 1884 Viljandimaal Viiratsis, pärast karjääri Vene sõjaväes naasis Eestisse ja sai Vabadussõjas Eesti vägede ülemjuhatajana rahvuskangelaseks. 1934. aastal sooritas koos Konstantin Pätsiga riigipöörde. 1940. aastal küüditati koos abikaasaga Venemaale ja pärast pikka vanglateed suri 1953 Vladimiris. Tuntud ning kuivad faktid. Milline oli Laidoner inimesena? Milline poliitikuna? Kas Vabadussõja kangelane reetis hiljem oma rahva huvid? Kas Eesti pidanuks 1940. aastal Nõukogude Liidule vastu hakkama? Neile lõputuid vaidlusi põhjustavatele küsimustele otsib selles raamatus vastuseid soome ajaloolane Martti Turtola. Katkend raamatust!
Ilmar Raamoti - kes oli Sirk'i koolikaaslane Reaalkoolis, sõdis temaga koos Vabadussõjas Soomusrongil Nr.2, ja kelle poeg oli Pagari vanglas valvur ning aitas Sirk'il põgenede (põgenedes ka ise Soome) - mälestused. Head lugemist!
Mahukas raamat annab palju uudset ja huvipakkuvat infot vabadussõjalate liikumise kohta. Näiteks vabadussõjalaste läbirääkimiste kohta Laidoneriga jne.
Loe lähemalt!
Eino Saaremaa "Eestlaste ajalugu 1820-1945. Ülevaade generatsioonilises käsitluses" (Elva, 1997)
Ülevaade eestlaste poliitilistest suurkujudest 1821-1945. Põhjalikult on kajastatud Konstantin Pätsi hämarat kuju, samuti ka Jaan Tõnissoni, vabadussõjalasi jne.
Ühe Eesti ohvitseri elutee ja sõjamälestused.
Paul Laamann, reserv-kapten vabadussõjaaegse kitsarööpalise soomusrongi nr. 2 üle.
Hiljem kuulus Eesti Vabadussõjalaste Liidu juhtkonda.
Olaf Kuuli "Vapsidest Isamaaliiduni"
Nõukogudeaja musterajaloovõltsija sm. Kuuli tõestab igal võimalikul ja võimatul moel, kui suured fašistid need vabadussõjalased ikkagi olid. Raamat käsitleb veidi ka fašismi ajalugu Itaalias, Baltikumis ja Euroopas üldiselt. Samuti on kajastatud "preletariaadi" võitlus ja "võit" 1940.a.
Samas ei ole ka see raamat saanud läbi ilma faktideta. Tõlgendus on muidugi nõukogude ajaloole tüüpiliselt vägivaldne.
Põhjaliküle 800 leheküljeline ülevaade esimesest nõukogude verisest okupatsiooniaastast. Koostati 1943. aastaks, mil mälestused olid veel värsked ja kogu õuduse mastaapsus polnud lõplikult selgunud.
Raamat näitab ilmekalt, kui palju oli Eestile kasu "hääletust alistumisest".
Sisu: Stalin asub ründamisele; ENSV loomise komöödia; Eesti sõjavägi bolševistliku hävitusaasta keerises; NKVD mõrvarikäed eesti rahva kallal; Küüditamine; Eestlaste osavõtt Eesti vabastamisest Saksa sõjaväe poolt 1941. a. Metsavennad; NKVD hävituspataljonid ja nende hirmuteod Eestis; Rongkäikude ja miitingute lõõg eesti rahva kaelas; Eesti kool bolševikkude võimu all; Teater punasel aastal; Eesti kunst punase hulluse kammitsas; Bolševikkude laastamistöö eesti muusikapõllul; Bolševistlik aasta Eesti põllumajanduses.
Autor tutvustab kommunistliku ideoloogia kujunemislugu alates illuminaatidest ning jätkates Moses Hessi ja tema õpilaste Karl Marxi ja Friedrich Engelsiga. Seejärel keskendub raamat 1917. aasta nn Vene revolutsioonidele, kus Rootsitki kasutati juhtimiskeskusena. Süvenev lugeja jõuab järeldusele, et Venemaa 1917-1991 sündmused kujundavad ikka veel maailma saatust. Autor püüab vastata järgmistele küsimustele: Kuidas kommunistlik ideoloogia tekkis ja arenes? Miks mõjukad rahvusvahelised rahandusringkonnad finantseerisid «vene revolutsionääre» märtsis ja novembris 1917? Mida seejärel taotleti ühiskonna purustamisega ja miks see oli varijõududele kasulik? Pärast nõukogude korra langust 24. augustil 1991 on arhiivid hakanud jahmunud vene ajaloolastele avama oma saladusi. Vapustavatest andmetest on Lääne-Euroopasse jõudnud kõigest tühiosa. Puudub sündmuste tervikpilt. Just seda püüabki Jüri Lina esitada. Algallikaina on rohkesti kasutatud nüüd kättesaadavat vene materjali.Käesolev raamat peaks suunama lugejat mõistma, et on olemas veel teinegi tegelikkus. Selles tegelikkuses mõjustatakse inimkonda nähtamatute niitide abil. Loe katkendeid siit ja siit! Full book in English!
Vaata...
Vabadussõda oli Eesti riigi loomise olulisim võitlus. Seepärast on ka loomulik, et sõjas käinud meestele tegi riik soodustusi ja rahvas austas neid eriliselt. 1932. aastal loodud Vabadussõjalaste Keskliit oli aga ambitsioonikam ja tuli välja poliitiliste nõudmistega. Vapside liikumine tõi kaasa suuri muutusi Eesti noores demokraatias. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur. Vaata lisaks: Saate lehekülg
Eesti aja lood: Riigipööre (03.02.2009) Vaata siit
12. märts aastal 1934 on Eesti ajaloos pöördeline päev. Miks asendus demokraatia hoopis teistsuguse - autokraatse võimumudeliga? Oli see poliitikute võimuvõitluse, vabadussõjalaste lärmakuse või veel millegi kolmanda tulemus? Euroopa elas II maailmasõja-eelses ajas. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.
Eesti aja lood. Okupatsioonid: Terror (24.05.2009) Vaata siit!
  |
"Tuulepealne maa: Vapsid" Vaata siit
(27.11.2008 21:35) Vapsid on valimisi võitmas ja nende nõudmised kasvavad. Indrek märkab äia juures kahtlasi asju. Adelel leitakse ohtlik haigus, mis sunnib teda pikemaks ajaks Tallinna jääma. Harvad kohtumised Toomaga lõpevad tülidega, mis kulmineeruvad Adele naasmisega Leo juurde. Toomas diskrediteerib end Adele ees lõplikult ja viimane katkestab temaga suhted. Meeleheites läheneb Toomas vapsidele. (PS! Väga karrikatuurne lähenemine vapsidele! Elus pettunud vihased mehed jne., nagu neil mingeid sügavamaid veendumusi ja põhimõtteid ei olnukski, mis liikuma oleks pannud. See on primitiivne nägemine). Loe lisaks: Saate lehekülg "Tuulepealne maa: Vaikus" Vaata siit 1934. aasta. Päts ja Laidoner haaravad riigis võimu ja algab vaikiv ajastu. Vabadussõdalasi arreteeritakse. Ka Toomas ja Ploompuu pannakse vangi. Adele avastab, et on vihma käest räästa alla sattunud. 1935. aastal saab Toomas vabaks ja kohtab Maretit. Vahel tuleb suur ring teha, enne kui taibatakse, et õige koht on seal, kust alustati. Allikas: Rahvusringhääling  |
Kuula...
Kibe tõde Konstantin Pätsist ja Johan Laidonerist. 1 osa. 2 osa.
Eesti Vabadussõjalaste Liidu lugu. Esitab Tiit Madisson. 03.14.2009.
75 aastat 1934. a riigipöördest Eestis. R2 Ajalootund: 14.03.2009.
Soome ajudoonor (kommunist) räägib Eesti ajaloost...
MEIE RIIK. III. 1930. aastate Eesti.
Lisaks...
Ainsaks vabadussõjalastele pühendatud ausambaks on eramaale püstitatud maakividest obelisk
Minu vanaisa, August Raid (Rosenthal) oli julge mees, kui hoidis alles kõik tähtsamad “eestiaegsed” raamatud Vabadussõjast, riigimeestest ja kannatuste aastatest.
Koolipoisina, 60- te aastate alguses Eesti omariikluse ajalugu uurides ja suurte inimeste jutukatkeid kuulates vilksasid läbi imelikud sõnad “vaps” ja “vapsid”. Alguses mõtlesin, et tegemist on vapsikute, vaablaste või metsmesilastega. See asi hakkas mind üha rohkem huvitama. Tänasel päeval tean, et sõna “vaps” oli ja on halvustav, võiks isegi öelda, et sõimusõna. Kuus aastat kestnud “vaikiv ajastu” ja 50 okupatsiooniaastat oli piisav aeg eesti rahva arusaamade töötlemiseks, et rahvas oma paljukannatanud kangelastest lahti ütleks ja nad unustuste hõlma mataks...
Omariikluse taastamisega kaasnenud Vabadussõjas langenute mälestusmärkide taastamisel jäi mind vaevama üks mõte: miks pole püstitatud mälestussammast vabadussõjalastele, kes ei langenud Vabadussõjas, vaid ausal, põhiseaduslikul teel Eesti riiki tugevamaks muuta püüdes langesid eestlaste endi korraldatud vandenõu ohvriks?
Loe siit edasi...
Allikad: Raamatukoi, ERR,
