Siin lehel on kajastatud peale EVL-Soome suhete ka laiemalt Eesti-Soome ajaloolisi sidemaeid.
Eesti Vabadussõjalaste Liidu ja Soome vabadussõjalaste-rahvuslaste vahel oli relva- ja hõimuvendlus, head suhted ja nad toetasid teineteist. Soome rahvuslased mõistsid väga hästi, milline diktatuur Eestis valitses ja toetasid igatpidi suletud EVL-i tegevust. Kiitos Suomen veljet! 
Lehekülg Soome IKL-i ajakirja "SINIMUSTA" 1935. a. numbrist. IKL aitas Soome põgenenud vabadussõjalasi. Pärast A. Sirk'i surma aitasid nad surmaasjaolusid uurida ja tõid surnukeha Soome.
|
    
|
 Järelhüüe H. Dunkel'i mälestuseks Soome IKL-i ajalehes 'Sinimusta' 1935. 
 
Erinevalt Pätsi juhitud Eestist, ei asunud Soome juhtkond kapitulantlikule koostööle kommunistliku agressoriga. Selle taga oli suuresti üks mees - marssal vabahärra Carl Gustaf Emil Mannerheim. Tema hindas õieti NSV Liidu poolt tulenevat ohtu ja välise abi küsitavust. Soomlased asusid oma riigikaitset tugevdama. Karjala maakitsusele rajati võimas punkrite, džottide, graniittõkete ja kaevikutega "Mannerheimi liin". Riigikaitse kindlustamisega ei jõutud küll lõpule, kuid sellele vaatamata suudeti oma riiki kaitsta. Soomlaste suurim relv oli "soome sisu", oli tahe ja valmisolek oma riiki kaitsta. Ka Eesti mehed olid valmis sõdima. Väiksed riigid oleksid suutnud ühiselt vastupanu osutada. Balti riikidel oleks välja panna olnud rohkem mehi kui Soomel. Hääletu alistumine ei hoidnud ära ohvreid. Meie II maailmasõja kaotused olid protsentuaalselt suuremad, kui soomlastel. Kas alistumine oli pääsetee? Selle üle tasub mõelda... EVL js Soome rahvuslikud liikumised EVL'il olid väga head suhted Soome Rindemeeste, Lapua, Isamaalise Rahvaliikumise (IKL), Akadeemilise Karjala Seltsi (AKS) ja paljude teiste Soome sõpradega. Vabadussõja ajal sündinud relva- ja verevendlus kestis edasi. Eriti vajalikku abi saadi siis, kui Eestis põhisedusevastaselt võimule tulnud isevalitsejad asusid EVL'i liikmeid represseerima.   Soome Isamaalise Rahvaliikumise (IKL) tervitus vabadussõjalastele. (Vabadussõjalaste Koduleht. 1933).   |
 Stamp Estonian-Finnish friendship. 158-09-1998 EESTI ja SOOME
PROKARELIA Eesti-Soome ühisriigi idee Teaduslikult on kindlaks tehtud, et maa oli alguses kaetud ürgmerega ja elu tekkis seal. Kuid sama motiiv esineb juba Soome-Ugri mütoloogias kui ka mujal maailmas. Müüt maailma loomisest munast on tuntud laialdasel alal, mis ulatub paralleelselt ekvaatoriga Kreekast, Väike-Aasiast, Tiibetist, Indiast, Indo-Hiinast, Hiinast, Jaapanist ja Okeaaniast kuni Kesk-Ameerikani ja edasi Andideni. Läänemeresoome versioon sisaldab veel piirdeid arktilistel rahvail hästi tuntud sukeldaja (earth-diver) müüdist - linnust, kes süüvib merepõhja. Selle müüdi järgi triivib looja-heeros ürgmeres ja käsib linnul tuua merepõhjast muda, millest ta loob kindla maa. KALEVALA. Eepos. Kalevala runokeel on eestlaste ja soomlaste endine ühine luulekeel. KALEVALA RADADEL. Soome-Ugri rahvad Soome sugu usk. Eesti Rahvaluule www.fennougria.ee Eesti-Soome-Ugri ajaloost FENNOUGRISTIKA ALUSED Uralica.com heninen.net Karjala KALEVA HÄÄLED (1986) Lennart Meri film Kalevalast. LINNUTEE TUULED (1977) L.Meri film Uurali hõimude juurtest. L. Meri filmidest (Film 2009) Maavalla Koda Ingeri Selts Soome ajaloo linke 1 Soome ajaloo linke 2 Soomlased on Eestist pärit Esimesed moskvalased olid soomeugrilased! Kas Vene riigi rajaja vürst Rjurik oli soome-ugrilane? nebu.finlit.fi/kalevala Iivo Lipitsä (s 1893) on pärit piiriäärsest Karjalast Suistamolt. Tema isa oli rändav runolaulik, kes 20. sajandi algul liikus koos teiste laulikutega mööda Soomet ringi ja laulis. Oma isalt õppis Iivo kõik laulud, ka Võistulaulmise (Kilpalaulanta ). Selles laulus laulab vana tark Väinämöinen sohu noore häbematu Joukahaise.
Kalevala ainetel film "Sampo" Finnish–Estonian defense cooperation
SOOME UGRILASTE KESTEV VABADUSVÕITLUS EESTI JA SOOME MUISTNE VABADUSSÕDA JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Eestlased ootavad Soome väge appi. Aga ülestõus nurjub. PÕHJASÕDA Eesti ja Soome üksused sõdisid Rootsi armee koosseisus Venemaa vastu. SOOME VABADUSSÕDA Eestlane Hans Kalm üks sõja juhte. www.vapaussota.fi www.vapaussoturi.fi EESTI VABADUSSÕDA Soome üksused Eestis abiks. TALVESÕDA Eesti vabatahtlikud Soomes. Tallame puruks valgesoome mao! (Tüüpiline nõukogude propaganda! 1941) Listen to interview with Mayme Sevander, whose family went ot Karelia; her father was shot - 23 minutes into program. The List of Finns and Karelians (may they rest in peace) shot by Stalin www.winterwar.com JÄTKUSÕDA Eesti vabatahtlikud Soomes. Soomepoisid. JR 200. Soomepoisid (ETV saade) www.hot.ee/soomepoisid www.suomenpojat.fi  
The last surviving Finnish volunteer who fought in the Estonian War of Independance, Paavo Takula, died in 2004.
|
Hans Kalm - Soome ja Eesti Vabadussõja kangelane
Hans Kalm (21. aprill (9. aprill Juliuse kalendri järgi) 1889 Kotsama Taarasaare talu Kõo vallas - 1. veebruar 1981 Jyväskylä) oli Eesti ja Soome sõjaväelane, üks Soome kodusõja ja Eesti Vabadussõja väejuhte. Hans Kalm – Eesti vabatahtlik Soome Vabadussõjas ja Soome vabatahtlik Eesti Vabadussõjas. Peep Pillak Hans Kalmi tuntakse meil eelkõige kui Soome vabatahtlike juhti Eesti Vabadussõjas. Kuid tema tähelepanuväärsest rollist Soome Vabadussõjas teatakse hoopis vähem. Kuna Hans Kalm elas Soomes ja Ameerika Ühendriikides, siis ei teata ka sellest tema eluperioodist Eestis kuigi palju, selgub, et eriti mitte ka Soomes. Nüüd on siiski saladuskatet kergitatud ja seda on teinud dr. Jaakko Heinämäki, kes kirjutas Hans Kalmust raamatu, mis nüüd eesti keelde tõlgituna ka Eesti lugejate ette jõudnud. Põllumehest sõjameheks Hans Kalm sündis 21. aprillil 1889. aastal Viljandimaal Kõo vallas Kotsama külas Taarasaare talus. Ta õppis Paides, Tallinnas ja Heinastes, seejärel veel Soomes, kus lõpetas 1912 Päivola põllumeestekooli ja 1914 Mustiala kõrgema põllutöökooli. Temast sai Pärnumaal Laiksaare põllutöökooli juhataja, kust ta aga peagi tsaariarmeesse mobiliseeriti. Kalm tegi läbi lipnikekursuse ja osales I maailmasõjas Riia ja Üksküla all ning Ida-Galiitsia rindel. Hans Kalm ülendati 1915. aastal kapteniks, ta sai neli korda haavata ja vapruse eest Stanislavi III järgu, Anna IV, III ja II järgu ordeni ning Georgi IV järgu risti. Soome Vabadussõjas Hans Kalm tuli Eestisse, kui siin hakati rahvusväeosasid moodustama, kuid bolševike poolt võimu võtmise järel läks Soome. Seal organiseeris ta veebruaris 1918 soome vabatahtlikest Põhja-Häme I pataljoni, mis sai Soome Vabadussõjas tuntuks rohkem kui Kalmi pataljon. Pataljoni asutamise päevaks oli 23. veebruar 1918, seesama päev, mil Pärnus kuulutati välja Eesti Vabariik. Oli see kokkusattumus või mitte?! Igal juhul etendas Eesti vabatahtlik Hans Kalm Soome Vabadussõjas küllaltki märkimisväärset osa. Kalmu pataljon, kus oli esialgu kolmesaja mehe ringis, hakkas tegutsema Kuhmoise all Tampere rinde vasakul tiival kevadtalvel 1918. Kalmi taktikat iseloomustas kiirus ja vaenlase psühholoogiline mõjutamine, mis tekitas segadust, ja seda ära kasutades õnnestus tal lüüa ka ülekaalukaid jõude. Vahepeal majoriks ülendatud Kalm oli esimene “valgesoomlaste” ohvitser, kes 20. aprillil kohtus Lahtis linna punastelt vallutanud sakslastega. Viimased olid Soome senati poolt appi kutsutud ja saabusid Saksa kindral Rüdiger von der Goltzi üldjuhtimisel aprilli alguses Hangosse. Lahti vallutati Saksa kolonel Otto von Brandensteini brigaadi poolt, kes oli Tallinnast tulnud Loviisasse 7. aprillil. Edasi tegutse Hans Kalm juba tihedas koostöös saksa vägedega, kuni punased lõplikult löödi. Hans Kalm määrati sõjavangide ja –põgenikelaagri ülemaks, mis oli tolle aja olusid silmas pidades vägagi komplitseeritud ülesanne – ja tõi kaasa komplikatsioone kogu tema järgneva elu jooksul. Kuigi Hans Kalmu autasustati Soome IV ja III järgu Vabadusristiga, on siiski alust arvata, et isepäiselt tegutsenud väepealik ei sümpatiseerinud eriti Soome vägede ülemjuhatajale Mannerheimile. Saksa keisri nimel annetas kindral Rüdiger von der Goltz Hans Kalmule II klassi Raudristi. Kuulsusrikas Põhja-Häme I pataljon liideti aga teiste väeosadega ja sellest pettunud Hans Kalm kirjutas 25. juulil teenistusest lahkumise avalduse. Teenistusest vabanenud Kalm pani kirja oma sõjamälestused „Kalmin Pataljoona Suomen Vapaussodassa“, mis ilmus trükis 1919. aastal, kui ta ise oli vabatahtlikuna osalemas juba uues Vabadussõjas – seekord Eestis. Eesti Vabadussõjas 1918. aasta lõpus moodustas Hans Kalm Soome vabatahtlikest Põhja Poegade (Pohjan Pojat) pataljoni. Kalmi väeosaga liituti tänu tema karismaatilisele isiksusele ja Soome Vabadussõjas saavutatud renomeele. Teiseks samavõrd silmapaistvaks Soome vabatahtlike juhiks oli rootslane Martin Ekström, kes oli samuti vabatahtlikuna osa võtnud Soome Vabadussõjast ja juba jaanuari algusest osales I Soome Vabatahtlike Salgaga sõjategevuses Narva suunal. 1919. aasta jaanuari lõpus jõudsid ka Põhja Pojad Tartusse ja läksid sealt edasi Valga alla rindele, võtsid osa Paju lahingust, Valga ja Marienburgi (Aluksne) vabastamisest ning seejärel ka lahingutest Pihkva all. Hans Kalmu juhitud Põhja Poegade koosseisus oli 54 ohvitseri, 272 allohvitseri ja 1788 sõdurit. 1919. aasta kevadel tegevuse lõpetanud Põhja Pojad kaotasid langenutena 116 meest, haavata saanuid oli 214. Koloneli aukraadi saanud Hans Kalmu teeneid hinnati Eestis kõrgelt – talle annetati Eesti Vabadusristi I liigi (sõjalised teened) 1. järk ja II liigi (isikliku vapruse eest) 3. järk ning hiljem veel Kotkaristi II klassi teenetemärk mõõkadega. Samuti sai ta tasuta talukoha. Meie lõunanaabritelt sai Hans Kalm Läti Karutapja ordeni III järgu. „Laidoner muuseas iseloomustas ooberst Kalmi, „Põhja Poegade“ ülemat, ja ütles tema kohta, et ta olnud väga tormakas. „Aga suure töö tegi siiski ära,“ lisas Laidoner juurde, kes veel järgmist seletas: „Kalm oli samasugune kui Pitka, kes arvas, et mida tema teeb, see on ainuõige ja kõige tähtsam. Käskusid oli neile anda raske, ei tahtnud täita, see näis riivavat nende enesetunnet. Kui midagi tahtsid nende kaudu läbi viia, siis tuli neid sugereerida kaudselt selleks, et nad ise lõpuks tuleksid oma kavadega, ja sarnastega, mida ma ise tahtsin teostada. Kiitsin siis need hääks ja nii, nagu oleks need nende isiklikud plaanid; vahel oli neis küll mõndagi läinud viltu, aga sellest ei tulnud välja teha. Ega see kellelegi halba ei teinud, kui mõned arvasid, et nemad on ainukesed isamaa päästjad. Sarnaseid isamaa päästjaid oli palju. Minu sihiks ülemjuhatajana oli üldse võimaldada igale oma initsiatiivi,“ nii kirjutas oma päevikusse 1929. aastal Voldemar Kures. Eesti Vabadussõjast pani Kalm mälestused kirja ja avaldas need 1921. aastal pealkirjaga „Pohjan poikain retki.“ Selle eestikeelse tõlke „Põhja Poegade retk“ on 2008. aastal välja andnud Viljandi Muuseum. Sõjamehest arstiks Kuni käesoleva kirjatööni on ajalugu Hans Kalmu tegevusest Talve- ja Jätkusõja päevil vaikinud, nüüd saab tänu Jaakko Heinämäkile ka selle kohta huvitavat teavet. Raamatu autori tunnustuseks võib sedagi öelda, et ta on suutnud asjatundlikult käsitleda kaht täiesti erinevat, isegi vastuolulist Hans Kalmu palet: ajalugu tunneb palju arste, kes sõdades silmapaistvalt tegutsedes saanud kõrgeid aukraade ja aumärke, kuid küllaltki ainulaadne on koloneli aukraadi välja teeninud ja mitmeid kõrgeid aumärke saanud Hans Kalmu otsus hakata tsiviilelus meditsiiniga tegelema. Siinkohal oleks võib olla liialdus öelda, et Hans Kalmi meditsiinialane tegevus toitumus- ja ainevahetushäirete ravimisel oli teedrajav, kuid teedotsiv oli see kindlasti. Siiski pidi ta oma uuenduslikust arstipraksisest loobuma Soome konservatiivse meditsiinibürokraatia tõttu. Välistatud ei ole ka see, et sügavamaks põhjuseks võis olla Hans Kalmu „valge“ minevik ja kompromissitu antikommunisti kuulsus. Nii suri Hans Kalm 1. veebruaril 1981. aastal Jyväskyläs üheksakümne ühe aasta vanuselt avalikkuse poolt pea täiesti unustatuna. Ei saa küll öelda, et ajalookirjutajad oleks Hans Kalmust siiamaani päris mööda läinud, kuid seni puudus temast terviklik elulookäsitlus. Tänu Jaakko Heinämäkile (sünd. 1938), kes oma doktoritöö on küll kaitsnud metsandusalal, on ka Eesti ajaloohuvilistel võimalus saada teada palju uut ja huvitavat ühe oma suurmehe eluloost. Jaakko Heinämäki raamat „Hans Kalm. Eesti mees kahes Vabadussõjas“ on aga järjekordseks tõestuseks, et Soomes uuritakse Eesti ajalugu palju suurema tõsidusega kui meil ... Soome ajalugu. Haridus Sõjaväeline teenistuskäik
|
 Hans Kalm Vene armees aastal 1915. 
Hans Kalm Vabadussõjas 1919.
Viljandimaal sündinud kolonel Hans Kalm juhtis Eesti Vabadussõjas rohkem kui 2100-mehelist vabatahtlike väeüksust. Oma teoses annab ta põhjaliku ülevaate Põhja Poegade rügemendi sünnist ja lahingutest Lõuna-Eestis ning Põhja-Lätis. Foto: Viljandi muuseumi fotokogu
Loe lisaks: Oma aega oodanud ajalooline teos Põhja Poegade uljast sõjaretkest Põhja Poegade roll Eesti ajaloos vajab suuremat väärtustamist  
Eversti Hans Kalm jatkosodan aikana
 Kalm praktiseeriva arstina 1960. aastatel. |
Soome-Ugrilased on vanimad eurooplased?
Siin on sees ka suur loogika. Nimelt kui inimkonna algkoduks loetakse tänast Aafrika mannert, siis rahvad, kes on jõudnud kõige kaugemale Põhja on arvatavasti esimeste seas rändama asunud, või sunnitud seda tegema.
Loe: Finno-Ugric Peoples As Ethnic Minorities
Läänemeresoomlased : kalevala rahvad : karjalased-eestlased-soomlased-liivlased-isurid-vadjalased-vepslased
Siin on sees ka suur loogika. Nimelt kui inimkonna algkoduks loetakse tänast Aafrika mannert, siis rahvad, kes on jõudnud kõige kaugemale Põhja on arvatavasti esimeste seas rändama asunud, või sunnitud seda tegema.
Loe: Finno-Ugric Peoples As Ethnic Minorities
Läänemeresoomlased : kalevala rahvad : karjalased-eestlased-soomlased-liivlased-isurid-vadjalased-vepslased
 Soome-ugri keele (sinine) leviala Euroopas umbes aastail 5500-3000 eKr. (Link)
|
 
|
 Ida-slaavlaste sissetung Soome-Ugri aladele. 400 - 900 pKr. |
|
PÜHENDATUD KÕIGILE VÄLJASURNUD SOOME-UGRI RAHVASTELE! NENDE MURE MULJUTUSED, NENDE PIINA PIGISTUSED, KOSTKU MEILE KUSTUMATA!
Allikad: Wikipeedia, eesti.post.ee, Rahvusarhiiv,
