![]() Tiit Madisson
Eesti vabadusvõitleja, kirjanik ja poliitik Tiit Madisson on sündinud Eesti lipu päeval 5. juunil 1950. aastal Tallinnas. Tema vanaema oli lätlanna (muide nagu ka Alfons Rebasel). Arreteeriti 1980. aasta oktoobris KGB poolt süüdistatuna nõukogudevastases tegevuses. Mõisteti ENSV Ülemkohtu poolt 1981. aasta mais 4 aastaks laagrisse ja 2 aastaks asumisele. Karistust kandis poliitlaagreis Perm-37 ja Perm-36, laagrites kuulus aktiivi nn pjatjorkasse, organiseerides vastupanuaktsioone (streike, näljastreike). Asumisel viibis Ida-Jakuutias (Kolõma). Karistuse kandmisest 1986. aastal vabanedes võttis osa Eesti Muinsuskaitse Seltsi organiseerimisest, oli Pärnu seltsi esimene president, organiseeris Pärnu Alevi kalmistul asuvate Vabadussõjas langenute haudade korrastamist. Grupi MRP-AEG organiseerija, 23. augustil 1987 Hirvepargis toimunud massimeeleavalduse peaorganisaator. Saadeti viimase teo eest KGB poolt Eestist välja. Tollaste ENSV meediaväljaannete enim sõimatud persoon. Elas Stockholmis. Paguluses tutvustas aktiivselt okupeeritud Eesti olukorda Rootsi, Soome, Taani, Itaalia, Inglismaa, Saksamaa, USA ja Kanada ajakirjanduses. 1987. aasta oktoobris andis tunnistusi USA Kongressi Helsingi komitee ees. Esindas Eestit pagulasorganisatsioonis Nõukogude Liidu Ikestatud Rahvaste Organisatsioon (Pariis). 1988-1989 tegutses raadiojaama Free Europe Eesti toimetuse vabakutselise kaastöölisena, mitme saatesarja autor. Naasis Eestisse 1990. aasta alguses, valiti 5992 häälega Eesti Kongressi liikmeks, oli selle poliitilise juhtorgani Eesti Komitee I koosseisu liige, Kaitseliidu Pärnu Maleva organiseerija, ERSP ajalehe "Võitleja" väljaandja, ERSP juhatuse liige (lahkus erakonnast poliitiliste lahkhelide tõttu 1993. aasta kevadel). 1994. aasta märtsis oli rahvuslik-radikaalse organisatsiooni Eesti Rahvuslaste Keskliit (ERKL) organiseerija ja selle esimees (sattus nn fašismimeelse tegevuse eest kaitsepolitsei kõrgendatud tähelepanu alla). Arreteeriti 1996. aasta mais, süüdistatuna riigipöördekatse organiseerimises (Loe : Süüdistusakt), mõisteti endistest kommunistidest koosnevate Eesti Vabariigi kohtute poolt 2 aastaks vangistusse, kust vabanes ennetähtaegselt 1997. aasta novembris Riigikogu amnestiaseaduse alusel. Tänaseni rehabiliteerimata. Liikumise "Ei Euroopa Liidule" aktivist. 2002. aasta sügisel valiti Lihula vallavanemaks. 2004. aasta augustis püstitati Tiit Madissoni initsiatiivil Lihula kalmistule Teises maailmasõjas nõukogude okupantide vastu võidelnute ausammas "60 aastat Eesti kaitselahinguist". Ausammas kõrvaldati 2004. aasta septembris Eesti valitsuse poolt väevõimuga, kuna olevat solvanud välismaiste juudiorganisatsioonide arvates holokausti ohvreid. Pimeduses toimunud monumendiröövi käigus puhkesid kokkupõrked ausammast kaitsnud rahva ja politsei vahel, mille järel puhkes riigis poliitiline kriis. Tegutsenud ka Keskerakonnas, Iseseisvusparteis, Eesti Rahvuslikus Liikumises. Olnud üheks Eesti Rahvuslik Konservatiivse Liidu loojaks 2009. Samal aastal taastas ERSP. Kaitsepolitsei ja meedia vastutegutsemise tõttu jäi toetus loodud parteile kesiseks. Rahva ükskõiksus näitas aastakümnete pikkuse rahvusliku äratustöö mõttetust. Seetõttu läks ta 2010 septembris abikaasaga Hispaaniasse elama. Praegu tegutseb publitsisti ja kirjastajana. Ajakirjanduses kasutanud pseudonüümi Silver Ronk. >Lihula Teataja >Laaneti jura >Kirjutatakse ka nii >Loe ka >Madisson: Kapo kui Savisaare tööriist T. Madisson läbis maapealse põrgu Ajakirjanik Jaanus Piirsalu kirjutab: "Eestlaste jaoks on koloonia- muuseum Perm-36 eriline koht, sest 1970- ja 1980-ndatel istusid seal kinni tuntud poliitvangid Mart Niklus, Enn Tarto, Tiit Madisson, Viktor Niitsoo ja Kalju Mätik. Seal hoiti ka teistest rahvustest kuulsaid dissidente, nagu venelane Sergei Kovaljov, ukrainlane Levko Lukjanenko ja leedulane Balis Gajauskas. Kes satub kordki Perm-36-sse, sellel ei teki kahtlust, et kõik, kes sealt läbi käisid, vastu pidasid ja alla ei andnud, pidid olema ääretult vaprad ja mehised inimesed. Ükskõik, mis neist hiljem on räägitud või mida nad hiljem on teinud. Nad käisid läbi ühest hullemast maapealsest põrgust, mida Nõukogude võimul oli oma olemasolu viimastel kümnenditel pakkuda. Mina võtan elu lõpuni nende meeste ees mütsi maha". Kuula: * Eesti Vabadussõjalaste Liidust. Tiit Madisson. Nõmme Raadio. * Madisson Hirvepargis (1987) ja Vaba Euroopa raadios (1988-1989). NR. * ERSP esinaine Lagle Parek, aseesimees Ants Erm ja juhatuse liige Tiit Madisson. (1991). * Madisson Patarei vanglas. Kuku Raadiol Külas (1997). * Kõned Lihula ausamba avamisel (2004). NR. * Rahvuslaste miiting Pronkssõduri juures (2006). NR. * Madissoni ülekuulamine Raadio 2-es (2008). * Madissoni monoloog (2008-2009). Nõmme Raadio. * Madisson Hispaanias (al. 2010). NR. 1994–99 tegutsenud Madissoni Eesti Rahvuslaste Keskliit esindas paljuski vabadussõjalaste ideaale. tõhusalt tegutseti kaitseliidu abiga vene maffia vastu. Kuna aga rahvuslaste tugeva jõu moodustamine valitsejatele ei meeldinud, alustati peagi Keskliidu vastu repressioone ja juhi vastu kohtumenetlusi, mis lõppes ta vangi mõistmisega. Nii elimineerisid valitsevad erakonnad rahvusliku jõu.
Tiit Madisson oma võitlustest Nõukogude ja "vabas" Eestis:
T. Madisson: Nii sai opositsiooniline liikumine Eestis alguse 1.osa, 2.osa, 3.osa.
"Eesti lõplik saatus otsustatakse Eestis". T. Madisson 1987. Rahvarinne - kommunistide katteorganisatsioon. T. Madisson 1988. 1987. aasta 23. augustil oli MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) aktivist Tiit Madisson Hirvepargi miitingu peaorganisaatoriks. Seal nõuti Molotovi-Rippendropi pakti avalikustamist, okupatsiooni kuritegude tunnistamist - seega kaudselt ka Eestile vabadust. Selle miitungu tõttu saadeti Tiit Madisson Nõukogude Liidust välja Rootsi. Sisuliselt oli Hirvepark üheks jõulisemaks Eesti taasiseseisvumise protsessi stardipauguks. Seda teavad väga hästi ka kohalikud eestivastased nõukogude mentaliteediga tiblad. Hirvepargis olevat tagasihoidlikku kivitahvlit on korduvalt rüvetatud ja purustatud. Viimane purustamine ja sodimine toimus selle peale, kui Eesti juhid otsustasid Nõukogude marodööride kondid koos hauatähisega kalmistule viia, nagu on Euroopas juba ammusest ajast kombeks. Sellele vastasid kohalikud ajupestud sovietihinged, kelle ettekujutus Suurest Isamaasõjast põhineb nõukogude aja ilustatud filmidel ja raamatutel, asiaatliku vihaga.
|
Vabadusvõitleja
Tiit Madisson - Vastasseisus kommunistidega nii okupeeritud, kui ka "vabas" Eestis Mees kes 6 aastat istus Siberis GULAGi (range režiimiga) vangilaagreis ja asumisel, sest võitles Eesti vabaduse eest, oli Eesti taasiseseisvumise alguseks peetava Hirvepargi miitingu peaorganisaator, pandi hiljem "vabas" Eestis vangi süüdistatuna riigipöörde kavandamises, just nagu aastakümneid varem toimiti tollaste rahvuslaste - vabadussõjalastega. Sarnaselt nagu T. Madisson on lahkunud Eestist Hispaaniasse, lahkus 1923 Kanadasse Vabadussõja kangelane Johan Pitka. Miks? Miks sellised mehed ei leia kohta kodumaal? Põhjus on üks - siinsete poliitikute ebaeetilisus, aate puudus, korruptsioon, saamahimu, väiklus, orjameelsus jne. Nii nagu vabadussõjalase Aleksander Seimani, nii on Eesti Entsüklopeedia täiesti maha vaikinud ka Tiit Madissoni! Miks mõned mehed vaikitaks ikka ja jälle meie ajaloos maha? Sest ajaloo kirjutavad võitjad! Eestis ekskommunistid! PS! Aga Eesti iseseisvuse vastane internats Lebedev hakkab saama riigikogu pensioni! Selline tore riik siis meil... Ehk oleks nüüd paras aeg Madisson Riigikokku valida? Sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, Rüütliristi kavaler Harald Nugiseks on öelnud, et kui meie poleks rinnet kinni hoidnud, poleks paljud eestlased saanud põgeneda läände. Teiste hulgas ka president Ilvese vanemad. Nii see täpselt ongi!
"Vastasseis" (1996) "Riigipööraja märkmik" (1999) "Maailma uus kord" (2004) "Lihula õppetund" (2005) "Holokaust. XX saj. masendavaim sionistlik vale" (2006) "Aprillimässu lugu" (2008) Ajal, mil nende kaante vahele köidetu lugeja ette jõuab, möödub aprillirahutustest aasta. Eesti ühiskonda rängalt raputanud sündmused sunnivad meid paratamatult järeldusele, et omal ajal ühegi ohvri hinnata, sisuliselt süllekukkunud Eesti riik ei tarvitse kesta igavesti. Viimastel aastatel edukuse unne suikunud ja ostupalavikku haigestunud eestlased peavad endale mõningase meelehärmi ja võib-olla hirmugagi tunnistama – riiklust tuleb kaitsta. Vastasel juhul võib kergelt tulnud vabadus haihtuda veel kergemini, kui tuli. Mõte aprillis asetleidnud sündmustest raamat kirjutada tekkis möödunud aasta sügisel, kui aprillimärulis politseid rünnanud ja hiljem meie pealinna rüüstanud-röövinud-põletanud seltskonnale hakati määrama pea olematuid karistusi; kui rahvastikuministri poolt punaprofessoreilt tellitud uurimus võeti aluseks lähiaastatel aetavale rahvastikupoliitikale, mille järgi peab maa põlisrahvas hakkama okupatsiooniaastatel siiavalgunuile tegema kõikvõimalikke järeleandmisi, Tõnismäel seisnud «sõdur-vabastaja» äraviimisest solvunute ees end alandama. "Riiki tappev kuumalaine" romaan (2009) "Minu võitlus" elulooraamat (2014)
Madisson raamatus "Minu võitlus": "Kuna minust tehti riigireetur, siis pidi mu nimi kaduma avalikust teabest! Kui veel 1990-ndate esimesel poolel oli koolilaste õpikutes Hirvepargi sündmuste kirjeldamisel minu nimi ürituse peakorraldajana ära toodud, siis 2007. aastal kirjutas peavoolumeedia „lipulaev“ ajaleht Postimees Hirvepargi ürituse ühest „korraldajast “ Tunne Kelamist, kes meenutas, „kuidas kõik toimus“ jne samas vaimus. Kui saatsin tollal Postimehele õiendi, et Tunne Kelam ei olnud meeleavalduse korraldajate seas, vastas toimetaja, et „tema ise nii kirjutab“. Kuna Kelam nii kirjutavat, siis jäi minu õiendus avaldamata..." „Eestlase käitumine hakkab üha enam sarnanema teoorjuse aegsega, kus kummardati parunit, rabati tema tõlla möödumisel alandlikult müts peast, kummardati maani ja rügati vapralt mõisapõllul,“ kirjutab Madisson. „Vastuhakkajad veeti talli peksupingile. Minus aastate jooksul kinnistunud järeldus on kurb. Me ei vajagi oma riiki.“ „Kui idealistlikke inimesi lähiajal esile ei kerki, jätkub ühiskonnas senine vindumisprotsess ja lootusetus ning viimasedki mõtlemisvõimelised eestlased eemalduvad sisepagendusse või lahkuvad kodumaalt. Minule aitab eelnenud aastakümnetest täis võitlust, eneseohverdamist ja reetmisi, loobumist ideede nimel isiklikust karjäärist ja heaolust, ikka uutele ja uutele barrikaadidele ronimisest lootuses, et suudan sel moel näidates oma kodanikujulgust ühiskonda paremaks teha. Lootes, et minu eeskuju nakatab teisi rahvuskaaslasi olema VABA RIIGI väärikad kodanikud, et eesti rahvas võiks edasi kesta, tunda end vaba rahvana vabal maal. Jälgides viimaste aegade arenguid mitte ainult Eestis, vaid terves läänemaailmas olen veendunud, et varsti hakatakse igasugust rahulolematust valitseva režiimi üle maha suruma otsest repressioonidega nagu „vanal heal ajal“, sest valitseval poliitkartellil on, mida kaotada.“ LINK
Kaitsemaagiline "unkalaudade" sümbol. Tõlgendatav ka kahe ristatud L-ruunina (või kasvõi tagurpidi Wolksvageni märgina). Sümbolit kasutavad ka Madissoni ERSP ja Läti rahvuslik erakond Visu Latvijai. ERSP lipu keskpaigas valge ringi sees on kujutatud kahte risti asetatud L-ruuni (Lagus, Lagu). L-ruun: See on voolavuse jõud; tegu on energiaga, mis paneb tööle tõusud ja mõõnad. Igapäevases elus soodustab L-ruun abielu sõlmimist, lahusoleku lõppu ja lahkarvamustest ülesaamist.
Vaba mehe uhke tervitus, mis poliitkorrektsetele tuulenuusutajatele kestvaid seedehäireid tekitab! Toimumiskoht Hispaania päikese all. Kui kodumaal on eesotsas endised kommunistid ja kolloborandid, ei ole seal kohta vabamõtlejatele. Nii on juba ajaloos olnud ja on ka praegu. Kas nii on ka tulevikus - see sõltub paljuski meie endi tänastest otsustest!
Mõtlemapanev artikkel Tiit Madissonilt "Orjameelsus hukutab riikluse" Kommentaariks: Eestlasi on mõjutanud orjaaeg ja nõukogude okupatsioon. (Kuid Vabadussõda näitas, et meis on siiski säilinud ka võitlusvaimu!). Meid ei aita pelk konstanteering, et eestlane on orirahvas. Oleme ja siis? See on vajalik teadmine üksi ei aita meid kuidagi. Samuti ei aita haiget see, kui arst talle diagnoosi paneb. Sellele peab järgnema ravi. Ja kui patsient tõrgub, siis sundravi! Tuleb tegutseda, et rahvas sellest uimast ärkaks - muud valikut lihtsalt ei ole! Ja kas me oleme ise selles süüdi, et suurvõimud on meid läbi aegade orjaks surunud? Võitlus peab kestma lõpuni - võidu või kaotuseni! |

T. Madissoni elulooraamat "Minu võitlus", 359 lk. Väljaandja: Nõmme Raadio Toimetised, Tallinn 2014.
T.M: "Hakkasin lihtsalt ajaviiteks kirjutama ja üldse oma nagu pikka elu siis meenutama," rääkis Madisson, kelle sulest on varem ilmunud mitmeid kiiresti poelettidelt kadunud raamatuid. "Ja ma mõtlesin, et aeg on ka juba selline, et nagu seitsmes aastakümme hakkas juba käima, et kirjutaks siis selle viimase raamatu," selgitas Madisson, et "võib-olla oleks siiski vaja ka ühte niisugust raamatut, kus kõigist asjadest räägitakse ja räägitakse avameelselt.
Ma ei kavatsegi seal midagi enam läbi lillede hakata kirjutama, et jääb siis kunagi ajaloolastele, kui veel Eesti ajaloolasi on tulevikus, et need saavad siis otsustada ja vaadata, et miks see riik tehti uuesti ja miks ta osutus siis selle esimese, ma pean silmas esimest vabariiki, selle groteskiks, et kuidas nii läks ja miks nii läks.
Ja ma püüan natuke analüüsida, nii palju kui ma suudan ja nii palju kui mul fakte ja võimalusi on, et miks meil on läinud nii."
Nõukogudeaegne dissident ja poliitvang, kes "vabas" Eestis sattus vastuollu ekskommunistidega ja pandi taas vangi, on avaldanud oma elulooraamatu. Tiit Madissoni võib suhtuda erinevalt, kuid kuna oleme väike rahvas, siis peaksime/võiksime hinnata igaüht, kes on meie rahva vabadusvõitluses kaasa löönud. Ka neid, keda võitjad ehk ekskommunistid on maha vaikinud. Alati tasub ka meeles pidada, et täiuslikke inimesi pole olemas. Kritiseerimine pole just suurim kunst. Kes teeb, sel ka juhtub ja seda ka kritiseeritakse. Kahjuks need suured kritiseerijad pole ise sageli suurt midagi Eesti heaks korda saatnud. Nii on hea ja mugav distantsilt kange ütleja olla.
Tiidu elu pole olnud kerge. Ausa ja otsekohese ning kompromissitu inimese elu ei saagi olla meelakkumine. Teame ju, et poliitikas on enim hinnatud moraali ja maailmavaate paindlikkus ning hägusus (et mitte öelda puudumine). Radikaalselt otsekohese ja ausa jutuga sinna eriti ei sobi. Nii pole ka Tiidul täna sellist võimalust nagu näiteks eluaegsel Eesti iseseisvuse vastasel, interrindlasel, ülemnõukogu eksliikmel ja Öise Vahtkonna aktivistil Vladimir Lebedevil, kes saab riigikogulase eripensioni. http://www.ohtuleht.ee/473168/vabadusvoitleja-soob-prugikastist-iseseisvuse-vastane-aga-hakkab-saama-hiigelpensioni
Madisson on võidelnud sotsiaalsema ja rahvuslikuma Eesti eest. Ekskommunistidest ja nende mentaliteedist pole ta jagu saanud, ja ega rahvaski pole eriti vedu võtnud. Kui sinu teened taasiseseisvumisel on maha vaikitud, endised represseerijad ja kommunistid elavad ilusat elu, siis pole midagi imestada, et ta tahtis siit ära, Hispaaniasse minna. Tuletame meelde, et pärast Vabadussõda lahkus Eestit Kanadasse ka üks sõja peakangelastest - Johan Pitka. Temagi pettus Eesti poliitikas ja poliitikutes, sest poliitikast kadusid aated ja põhimõtted, jäi vaid põhimõttelage "lehmakauplemine" ja korruptsioon. Madissoni Siberis vangilaagris ja asumisel külmetatud kondid väärivad veidike Hispaania päikese soojust...lohutuseks seegi. Madisson kirjutatakse aga tasapisi Eesti ajaloost välja. Teda eriti ei mainitagi enam ametlikult isegi seoses Hirvepargi meeleavaldusega 1987, kuigi ta oli üks peakorraldaja. Kuna ka Eesti Entsüklopeedia on Madissoni maha vaikinud, siis on temale pühendatud vähemalt lehekülg vapsid.weebly.com lehel. Seal näeb ka infot, kuidas raamatu omanikuks saada. Kel huvi - telligu! http://vapsid.weebly.com/tiit-madisson.html
2020 pälvis T. Madisson Eesti Rahva Tänumedali
Peale lahinguliste teenetega vabadusvõitleja, Rüütliristi kavaleri Harald Nugiseks, on T. Madisson teine inimene, kes selle austava autasu vääriliseks on osutunud. Palju õnne ja tugevat tervist!
|
|
T. Madisson sai oma 70daks juubeliks Hirvepargis omanimelise pingi
Immigratsioonivastane meeleavaldus-merkeli tervitamine 2017.
TIIT MADISSON
4. juuni 1950 – 21. juuni 2021
Puhka rahus! Sinu elutöö elab edasi igas Eesti patrioodis!
Allikad: Postimees.ee, Youtube.com, Vikipedia, rahvaraamat.delfi.ee, filateelia.ee, ersp.ee, erakogu