Konstantin Pätsi 1937. aasta põhiseadus lisas vaid 1934. aasta riigipöördele demokraatlikuma fassaadi, ei enamat, kirjutab ajaloolane Peeter Kenkmann ajakirjas Tuna. Postimehe arvamusportaal avaldab artikli lühikokkuvõtte.

12.03.1934 riigipööre tähendas uue olukorra kujunemist Eesti sisepoliitikas. Kuigi riigipöörajad eesotsas riigivanem Konstantin Pätsiga olid 1933.aasta sügisel toimunud rahvahääletusel toetanud vabadussõjalaste esitatud põhiseaduse muudatusi, hakkasid nad riigipöördele järgnenud kuudel rääkima põhiseaduse veelkordsest uuendamisest. Seda põhjendati eelkõige 1933. aasta põhiseaduses riigipeale väidetavalt diktaatorlikku valitsemist võimaldavate sätetega.

Pärast 02.10.1934 riigivanema korraldusel katkestatud riigikogu erakorralist istungjärku teatasid riigipöörajad, et riigikogu seda koosseisu enam kokku ei kutsuta, parlamendivalimised ei toimu aga enne põhiseaduse muutmist.

Parteide poolt pukki pandud, välismaiste suurkapitalide-salaseltside käsualune, karaiimide vere edasikandja, sotsialitist Eesti Vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves asus valitsevat poliitkartelli kaitsma ja rahvast hirmutama, kui rahvas oli tulnud tänavale protestima ja ausat poliitikat nõudma. Protestilaine külmutamiseks kutsust ta tuntud pläralõugade juhtimisel valitud esindajad "Jääkeldrisse".

01.12.2012 "Postimehes" avaldatud intervjuus ütleb ta muuseas järgmist:

Huvitav kas president tunneb ikka meie ajalugu ja teab, kuidas vabadussõjalased soovisid vaid demokraatlikult võimule tulla ja kuidas siis neid, Vabadussõjas Eesti vabaks sõdinud mehi hakati jõhkralt ebaseaduslikult võimu haaranute poolt represseerima. Vaevalt! Seesama president on ju varem välismaal antud intervjuus nimetanud Kuperjanovit venelaseks, kui näidet venelaste suurest osast Eesti riigi sünnis. Selline on siis meie president...

Aga hirm vapside ees on meie valitsejatel tänaseni veres. Seda on lausa hea näha.

Loe ka: Kas teel saatana märgi all?