Võib julgelt öelda, et tegu on ajaloolise sündmusega. Taasiseseisvumisest alates pole Riigikogus olnud nii julgeid jõude, kes oleks soovinud palju mustatud vabadussõjalaste maine taastamise tööle asuda. Nüüd siis on 8. mail asutatud Riigikogus Vabadussõjalaste Rehabiliteerimise toetusrühm, mille esimees on Jaanus Karilaid ning liikmed Mart Helme, Martin Helme, Heimar Lenk, Aadu Must, Henn Põlluaas ja Märt Sults. On lausa piinlik, et ennast isamaaliseks erakonnaks nimetavas IRL-is ei leidunud ainsat, kes oleks julgenud toetusrühmaga liituda. Teistest muidugi rääkimata. Eriti sotsidel on pikad traditsioonid vabadussõjalaste mustamises ja valetamises. Eks püsi tänaseni paljudes veel sotside, Pätsi ja ka nõukogude aegne massiline vabadussõjalaste mustamine, nende vägivaldne seostamine natside ja fašistidega. Mõeldakse ikka, et mis teised küll meist mõtlevad. Kergem on jätta vanad valed jõusse, kui asuda neid kummutama. Muidu vaat et muutud natsismi-fašismi rehabiliteerijaks. Eks see jää igaühe oma südametunnistusele, kuidas ta suhtub Vabadussõjas Eestile iseseisvuse kätte võidelnud meestesse. Ja kohe toodi vasturünnakule võimutruu peavooluajaloolane: Kasekamp: vapside rehabiliteerimine on pseudoprobleem Kasekamp unustab (teadlikult?) ära, et kuigi kurjategija Päts andis tõesti vabadussõjalastele (nagu ka kommunistidele-tulevastele riigikukutajatele!) 1938 amnestia, jäi organisatsioon endiselt kõigis talle esitatud valesüüdistustes süüdi. Neid pole tänaseni ükski kohus tühistanud. Seepärast vabadussõjalased just vajavadki postuumset rehabiliteerimist ja Pätsi-Laidoneri-sotside kuriteod ja laim hukka- ja süüdimõistmist!.
0 Comments
Tallinna TV-s on valminud doksari vabadussõjalastest. Saatejuht Peetr Võsa. Sõna saavad ajaloolased ja teemat uurinud inimesed. Seetõttu võib soovitada. Tallinna TV võib küll küsimusi valmistada, kuid kahjuks Vabariigi tasemel välditakse tänaseni vapside teemat. Püütakse olla poliitkorrektne. Kahju, et tehtud ülekohut tänaseni ei püütagi korvata. Tallinna TV puudutab igasuguseid teemasid seinast-seina, püüdes peavoolust erineda. Paljut sellest ei kannata vaadata, kuid sekka eksib ka asjalikke saateid, nagu näha.
Esimene saade räägib Artur Sirkist ja vabadussõjalaste liikumise tekkest; majanduskriisist ja pettunud rindemeestest, kes moodustasid erinevaid veteranide ühendusi, et oma huve paremini kaitsta. Saates saavad sõna eestlastest sõjamehed, ajaloolased ning oma ala parimad asjatundjad. Saade on illustreeritud ajaloolise foto- ja videomaterjaliga, viited ajaloolistele paikadele aitavad vaatajal leida seoseid möödaniku ja tänase vahel. Teine saade räägib Jaan Pitkast ja vapside teisest kongressist. Põhjustest, miks Pitka otsustas vapside seast lahkuda. Samuti puudutatakse organisatsiooni muutumist niiöelda sõdurite ametiühingust poliitiliseks survegrupiks. Kolmas saade räägib Theodor Rõugust ja vapside põhiseaduseelnõu ettevalmistamisest ning vabadussõjalaste liidu laienemisest. Neljas saade keskendub vabadussõjalaste põhiseaduseelnõu ettevalmistamisele. Saates võrdleme erinevatel aegadel kehtinud põhiseaduseid ja vaagime selle üle, kas Päts varastas vapside põhiseaduse idee või oli see siiski tema enda varasem kuid läbikukkunud põhiseaduseelnõu, mille ta vaikival ajastul maksma pani. Viies.1934. aastaga lõppes Eesti Vabadussõjalaste Liidu legaalne eksistents. Pärast 12. märtsi Pätsi- Laidoneri riigipööret asus liikumine põranda alla. Enamus liikumise juhte olid vahistatud ja mõisteti 1935. aasta detsembris toimunud kohtuprotsessil süüdi väidetavas riigivastases tegevuses. Osa endisi vabadussõjalasi hakkasid tegema koostööd uue valitseva režiimiga. Kuues. Vabadussõjalased olid surutud põranda alla. Kuid käed rüpes ei istutud. Salaja hakati taastama korrapidajate üksuste struktuure. Ees ootas Artur Sirgu põgenemine Keskvanglast. Vabadussõjalaste tegevust hakkasid Tallinnas organiseerima Johannes Holland ja Hjalmar Mäe. Seitsmes saade räägib sel korral vangistusest vabanenud vabadussõjalaste põrandaalusest tegevusest, 8. detsembri mässukatsest, 1936. aasta kohtuprotsessist ja Artur Sirgu salapärasest surmast. Kaheksandas ehk viimases osas võtame vabadussõjalaste teema kokku ja mõtiskleme selle üle, milliseks oleks kujunenud Eesti saatus, kui vapsid oleksid Eestis võimule saanud ja arutame ka selle üle, millist mõju nad tervikuna Eesti riigile aja jooksul on avaldanud. KUULA! Jaan Leetsari loeng: Ühistegevuse rollist ühiskonnas (Vikerraadio, 2014) Vaata ka neid ühistegevust ja õiglast majandusmudelit tutvustavaid videosid: Mis aga saab siis, kui me toetame edasi vaid väliskapitali? Loe siit: Kallis, kallis Eesti: hinnad püsivad ja kosuvad
Ilmar Raamoti - kes oli Sirki koolikaaslane Reaalkoolis, sõdis temaga koos Vabadussõjas Soomusrongil Nr.2, ja kelle poeg oli Pagari vanglas valvur ning aitas Sirk'il põgenede (põgenedes ka ise Soome) - mälestused. Head lugemist! Eesti tuntud ühiskonnategelase Ilmar Raamoti (1900–1991) mälestused on hinnaline ja haarav omaeluloojutustus Eesti Vabariigi kujunemise ja hävingu kontekstis, eriti väärtuslikeks võib pidada tema vahetuid tunnistusi vapside liikumisest ja 1934. aasta riigipöördest. Konkreetsemalt kajastab mälestuste esimene osa Raamoti õpinguid Tartu Reaalkoolis ja Tallinna Peetri Reaalkoolis, Vabadussõda, teenistust ohvitserina, õpinguid Tartu Ülikoolis ja Berliini Põllumajandusülikoolis, tegutsemist Ühinenud Põllumeeste ja Väikemaapidajate kogude peasekretärina. Mälestuste teine pool katab aega alates 12. märtsist 1934, mil Eestis toimus riigivanem K. Pätsi ja kindral J. Laidoneri läbi viidud riigipööre. Mälestused lõpevad 22. septembriga 1944, mil autor jõudis põgenikuna Eestist Saksamaale. Ilmar Raamoti mälestused ilmusid paguluses kahes köites: "Mälestused I" (Vaba Eesti, 1975) ja "Mälestused II" (Välis-Eesti & EMP, 1991), käesolevas väljaandes ilmuvad need ühtede kaante vahel esimest korda. Sisukord: „Valitsejate vastu" on Tiit Made kaheksas ajalooraamat ning räägib opositsioonidest ja valitsusvastastest aktsioonidest Eestis läbi aegade. Raamatus analüüsitakse riikliku korra vastast tegutsemist Eestis alates Mahtra sõja sündmustest kuni tänapäevani. Autor käsitleb põhjalikult ka vabadussõjalaste liikumist, dissidentlikku tegevust Eesti NSV-s, samuti taasiseseisvuseni viinud perestroikalikku opositsiooni kommunistlikele valitsejatele. Ka taasiseseisvuse tingimustes pole valitsusvastane hoiak Eestis kuskile kadunud. See püsib erakondadevahelises võitluses võimu pärast, on omane ühele osale Eestisse elama asunud umbkeelsest elanikkonnast ja oli teravalt esil jäägrikriisi päevadel. Autor: Tiit Made Kirjastus: Argo TTP OÜ Ilmumisaasta: 2013 Lehekülgi: 592 Tiit Made on kirjutanud palju huvitavaid Eesti ajalooteemalisi mõtisklusteoseid. Tema vanaonu oli ohvitser Julius Made. Konstantin Pätsi 1937. aasta põhiseadus lisas vaid 1934. aasta riigipöördele demokraatlikuma fassaadi, ei enamat, kirjutab ajaloolane Peeter Kenkmann ajakirjas Tuna. Postimehe arvamusportaal avaldab artikli lühikokkuvõtte. 12.03.1934 riigipööre tähendas uue olukorra kujunemist Eesti sisepoliitikas. Kuigi riigipöörajad eesotsas riigivanem Konstantin Pätsiga olid 1933.aasta sügisel toimunud rahvahääletusel toetanud vabadussõjalaste esitatud põhiseaduse muudatusi, hakkasid nad riigipöördele järgnenud kuudel rääkima põhiseaduse veelkordsest uuendamisest. Seda põhjendati eelkõige 1933. aasta põhiseaduses riigipeale väidetavalt diktaatorlikku valitsemist võimaldavate sätetega. Pärast 02.10.1934 riigivanema korraldusel katkestatud riigikogu erakorralist istungjärku teatasid riigipöörajad, et riigikogu seda koosseisu enam kokku ei kutsuta, parlamendivalimised ei toimu aga enne põhiseaduse muutmist. Ajaloolane: 1940. a sündmused võivad korduda, kui me Eesti elu ümber ei mõtle ja idanaabrit ei valva3/27/2013 Mati Mandel Ajaloolane: 1940. aasta sündmused võivad korduda, kui me Eesti elu ümber ei mõtle ja idanaabrit ei valva Eesti Ajaloomuuseumi teadur Mati Mandel ütleb intervjuus Õhtulehele tänasel priiuse põlistumise päeval, et Eesti Wabariigile lõpu toonu võib korduda ka Eesti Vabariigis, kui me ei mõtle oma elu ümber ja unustame iseenda kaitsmise. VAATA VIDEOT! Ajaloolase Mati Mandeli hinnangul võib Eestis veel kunagi korduda samasugune vabariigi lõpp nagu 63 aastat tagasi: „See ei ole sugugi võimatu ja ma leiangi, et tänapäeval tuleks päris palju asju ringi mõtelda." Mees toob välja, mis võivad meie riigile saatuslikuks saada: „Näiteks mis mind väga häirib, on, et maalt on elanikkond ära kolinud. Maainimesed paljud töötavad Soomes ja ma olen rääkinud mitmete inimestega, kes on täiesti nõus kohe tagasi tulema, kui antakse kasvõi mingitki elamisväärset tööd ja palka." Hiljuti paika pandud uus regionaalpoliitika, mis peaks viima tõmbekeskuste Eestini on ajaloolase arvates samm õiges suunad. Ajaloolased Magnus Ilmjärv (vasakul) ja Jaak Valge. Demokraatia on ka tasakaaluseisund, ütleb ajaloolane Jaak Valge. Kui tahame demokraatiat suurendada, peab Eesti olema parlamentaarne riik rahvaalgatuse võimaluse ja sagedate referendumitega. Vabakondades ajavad aktiivsed inimesed oma asju, kuid neil ei saa kunagi olema piisavat legitiimsust poliitiliste otsuste tegemiseks. Kuskohast te pärit olete ja kuidas te oma identiteedist mõtlete? Mul on eesti identiteet. Olen Kiviõlis sündinud ja koolis käinud, aga elanud Tallinnas, Tartus, Paldiskis, Sauel ja Viljandis, nüüd Saaremaal. Kõik need kohad on mulle väga omased olnud ja kui võimalik oleks, elaksin neis linnades veelgi ja lisaks veel ka näiteks Kärdlas, Narvas ja Elvas. Imetlen neid, kellel on kodukoha identiteet, aga mina tunnen ennast lihtsalt eestlasena. Varasematest rivaalitsemistest Tallinna ja Tartu ajaloolaste vahel pole mina kunagi aru saanud. Vabamüürlaste-satanistide võidumärk: sarvik! Parteide poolt pukki pandud, välismaiste suurkapitalide-salaseltside käsualune, karaiimide vere edasikandja, sotsialitist Eesti Vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves asus valitsevat poliitkartelli kaitsma ja rahvast hirmutama, kui rahvas oli tulnud tänavale protestima ja ausat poliitikat nõudma. Protestilaine külmutamiseks kutsust ta tuntud pläralõugade juhtimisel valitud esindajad "Jääkeldrisse". 01.12.2012 "Postimehes" avaldatud intervjuus ütleb ta muuseas järgmist: Loomulikult on meil probleemid. Täiesti nõus. Jagub asju, mida tuleb parandada. Aga kui sõnavõtud hakkavad kalduma sinna, et parlamendis on kõik pätid, kaabakad ja lurjused, siis meenutab see väga 1932. aasta vapside retoorikat. Mina võtaks natuke tuure maha. Huvitav kas president tunneb ikka meie ajalugu ja teab, kuidas vabadussõjalased soovisid vaid demokraatlikult võimule tulla ja kuidas siis neid, Vabadussõjas Eesti vabaks sõdinud mehi hakati jõhkralt ebaseaduslikult võimu haaranute poolt represseerima. Vaevalt! Seesama president on ju varem välismaal antud intervjuus nimetanud Kuperjanovit venelaseks, kui näidet venelaste suurest osast Eesti riigi sünnis. Selline on siis meie president...
Aga hirm vapside ees on meie valitsejatel tänaseni veres. Seda on lausa hea näha. Loe ka: Kas teel saatana märgi all? |
AutorUudised - VapsBlog Arhiiv
March 2024
Kategooriad
All
|