KUULA! Jaan Leetsari loeng: Ühistegevuse rollist ühiskonnas (Vikerraadio, 2014)

Vaata ka neid ühistegevust ja õiglast majandusmudelit tutvustavaid videosid:

Mis aga saab siis, kui me toetame edasi vaid väliskapitali? Loe siit: Kallis, kallis Eesti: hinnad püsivad ja kosuvad

Ilmar Raamoti - kes oli Sirki koolikaaslane Reaalkoolis, sõdis temaga koos Vabadussõjas Soomusrongil Nr.2, ja kelle poeg oli Pagari vanglas valvur ning aitas Sirk'il põgenede (põgenedes ka ise Soome) - mälestused. Head lugemist!

Eesti tuntud ühiskonnategelase Ilmar Raamoti (1900–1991) mälestused on hinnaline ja haarav omaeluloojutustus Eesti Vabariigi kujunemise ja hävingu kontekstis, eriti väärtuslikeks võib pidada tema vahetuid tunnistusi vapside liikumisest ja 1934. aasta riigipöördest. Konkreetsemalt kajastab mälestuste esimene osa Raamoti õpinguid Tartu Reaalkoolis ja Tallinna Peetri Reaalkoolis, Vabadussõda, teenistust ohvitserina, õpinguid Tartu Ülikoolis ja Berliini Põllumajandusülikoolis, tegutsemist Ühinenud Põllumeeste ja Väikemaapidajate kogude peasekretärina. Mälestuste teine pool katab aega alates 12. märtsist 1934, mil Eestis toimus riigivanem K. Pätsi ja kindral J. Laidoneri läbi viidud riigipööre. Mälestused lõpevad 22. septembriga 1944, mil autor jõudis põgenikuna Eestist Saksamaale.

Ilmar Raamoti mälestused ilmusid paguluses kahes köites: "Mälestused I" (Vaba Eesti, 1975) ja "Mälestused II" (Välis-Eesti & EMP, 1991), käesolevas väljaandes ilmuvad need ühtede kaante vahel esimest korda.

Sisukord:

„Valitsejate vastu" on Tiit Made kaheksas ajalooraamat ning räägib opositsioonidest ja valitsusvastastest aktsioonidest Eestis läbi aegade. Raamatus analüüsitakse riikliku korra vastast tegutsemist Eestis alates Mahtra sõja sündmustest kuni tänapäevani. Autor käsitleb põhjalikult ka vabadussõjalaste liikumist, dissidentlikku tegevust Eesti NSV-s, samuti taasiseseisvuseni viinud perestroikalikku opositsiooni kommunistlikele valitsejatele. Ka taasiseseisvuse tingimustes pole valitsusvastane hoiak Eestis kuskile kadunud. See püsib erakondadevahelises võitluses võimu pärast, on omane ühele osale Eestisse elama asunud umbkeelsest elanikkonnast ja oli teravalt esil jäägrikriisi päevadel.

Autor: Tiit Made Kirjastus: Argo TTP OÜ Ilmumisaasta: 2013 Lehekülgi: 592

Tiit Made on kirjutanud palju huvitavaid Eesti ajalooteemalisi mõtisklusteoseid. Tema vanaonu oli ohvitser Julius Made.

Konstantin Pätsi 1937. aasta põhiseadus lisas vaid 1934. aasta riigipöördele demokraatlikuma fassaadi, ei enamat, kirjutab ajaloolane Peeter Kenkmann ajakirjas Tuna. Postimehe arvamusportaal avaldab artikli lühikokkuvõtte.

12.03.1934 riigipööre tähendas uue olukorra kujunemist Eesti sisepoliitikas. Kuigi riigipöörajad eesotsas riigivanem Konstantin Pätsiga olid 1933.aasta sügisel toimunud rahvahääletusel toetanud vabadussõjalaste esitatud põhiseaduse muudatusi, hakkasid nad riigipöördele järgnenud kuudel rääkima põhiseaduse veelkordsest uuendamisest. Seda põhjendati eelkõige 1933. aasta põhiseaduses riigipeale väidetavalt diktaatorlikku valitsemist võimaldavate sätetega.

Pärast 02.10.1934 riigivanema korraldusel katkestatud riigikogu erakorralist istungjärku teatasid riigipöörajad, et riigikogu seda koosseisu enam kokku ei kutsuta, parlamendivalimised ei toimu aga enne põhiseaduse muutmist.

Ajaloolane: 1940. aasta sündmused võivad korduda, kui me Eesti elu ümber ei mõtle ja idanaabrit ei valva
Eesti Ajaloomuuseumi teadur Mati Mandel ütleb intervjuus Õhtulehele tänasel priiuse põlistumise  päeval, et Eesti Wabariigile lõpu toonu võib korduda ka Eesti Vabariigis, kui me ei mõtle oma elu ümber ja unustame iseenda kaitsmise.  VAATA VIDEOT!

Ajaloolase Mati Mandeli hinnangul võib Eestis veel kunagi korduda samasugune vabariigi lõpp nagu 63 aastat tagasi: „See ei ole sugugi võimatu ja ma leiangi, et tänapäeval tuleks päris palju asju ringi mõtelda."

Mees toob välja, mis võivad meie riigile saatuslikuks saada: „Näiteks mis mind väga häirib, on, et maalt on elanikkond ära kolinud. Maainimesed paljud töötavad Soomes ja ma olen rääkinud mitmete inimestega, kes on täiesti nõus kohe tagasi tulema, kui antakse kasvõi mingitki elamisväärset tööd ja palka." Hiljuti paika pandud uus regionaalpoliitika, mis peaks viima tõmbekeskuste Eestini on ajaloolase arvates samm õiges suunad.

Demokraatia on ka tasakaaluseisund, ütleb ajaloolane Jaak Valge. Kui tahame demokraatiat suurendada, peab Eesti olema parlamentaarne riik rahvaalgatuse võimaluse ja sagedate referendumitega. Vabakondades ajavad aktiivsed inimesed oma asju, kuid neil ei saa kunagi olema piisavat legitiimsust poliitiliste otsuste tegemiseks.

Kuskohast te pärit olete ja kuidas te oma identiteedist mõtlete?

Mul on eesti identiteet. Olen Kiviõlis sündinud ja koolis käinud, aga elanud Tallinnas, Tartus, Paldiskis, Sauel ja Viljandis, nüüd Saaremaal. Kõik need kohad on mulle väga omased olnud ja kui võimalik oleks, elaksin neis linnades veelgi ja lisaks veel ka näiteks Kärdlas, Narvas ja Elvas. Imetlen neid, kellel on kodukoha identiteet, aga mina tunnen ennast lihtsalt eestlasena. Varasematest rivaalitsemistest Tallinna ja Tartu ajaloolaste vahel pole mina kunagi aru saanud.

Parteide poolt pukki pandud, välismaiste suurkapitalide-salaseltside käsualune, karaiimide vere edasikandja, sotsialitist Eesti Vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves asus valitsevat poliitkartelli kaitsma ja rahvast hirmutama, kui rahvas oli tulnud tänavale protestima ja ausat poliitikat nõudma. Protestilaine külmutamiseks kutsust ta tuntud pläralõugade juhtimisel valitud esindajad "Jääkeldrisse".

01.12.2012 "Postimehes" avaldatud intervjuus ütleb ta muuseas järgmist:

Huvitav kas president tunneb ikka meie ajalugu ja teab, kuidas vabadussõjalased soovisid vaid demokraatlikult võimule tulla ja kuidas siis neid, Vabadussõjas Eesti vabaks sõdinud mehi hakati jõhkralt ebaseaduslikult võimu haaranute poolt represseerima. Vaevalt! Seesama president on ju varem välismaal antud intervjuus nimetanud Kuperjanovit venelaseks, kui näidet venelaste suurest osast Eesti riigi sünnis. Selline on siis meie president...

Aga hirm vapside ees on meie valitsejatel tänaseni veres. Seda on lausa hea näha.

Loe ka: Kas teel saatana märgi all?