Esimene Maailmasõda 100. a - 1914-2014

Tuleval aastal möödub Suurest Sõjast ehk Esimesest Maailmasõjast 100 aastat. Kuna selles sõjas osales üle 100 000 eestlase, ja selle otseseks tulemiks/jätkuks oli Eesti Vabadussõda ja riigi sünd, on meil põhjust seda sõda meenutada. Siia lisanduvad mõningad materjalid teksti ja video kujul. Mälestagem, meenutagem, õppigem!
Samas mõelgem ka sellele, et kui ligidal või kaugel on tänastel ärevatel aegadel meist III Maailmasõja algus?              ersterweltkrieg.bundesarchiv.de

German veterans of Verdun (World War 1) – Video interviews

I Maailmasõja puhkemise süü lasub Venemaal
International Encyclopediaof the First World War
Saatesari I Maailmasõjast (Vikerraadio)
www.europeana1914-1918.eu
www.1914-1918-online.net
WWI - Baltic States and Finland

Sõja (blokaadi) kohutavad tagajärjed Saksa tsiviilelanikele (eriti lastele):
Hunger Blockade Germany [1919-1922] (VIDEO)
Touches of German Life [1919-1922] (VIDEO)

Esimene maailmasõda ja intellektuaalid. Jaan Kaplinski. Raadio Ööylikool.

 

Medal Riia hõivamise tähistamiseks 1917.

Esimese maailmasõja üheks negatiivseks tulemuseks peetakse seda, et Euroopas hakkas domineerima prantslaslik ja britilik ellusuhtumine. Prantsusmaa oli tuntud keglase ellusuhtumisega, Pariisi kutsuti lausa Euroopa Bordelliks. Samuti oli seal üks homoseksuaalide keskus.
Suurbritannias omakorda oli juba sajandeid mõõtuandvaks rantjeelik eluviis, kus rikastuti kergelt koloniaalmaade arvelt ning iseenda leidlikus ja töö jäi tahaplaanile.
See kõik oli vastandiks saksalikule täpsusele ja oma ajul ja tööl põhinevale ratsionaalsele majandusmudelile.
Nii oli juba enne Esimest maailmasõda Euroopas tekkinud kaks vastandlikku leeri. Need leerid olid läinud kohati äärmuslusse, kus igasugune kompromiss vastastega oli võimatu. Pärast Teise maailmasõja kaotust nähti saksalikus ühiskonna ja majanduse ülesehitamises ainult negatiivset, ja nii võimutses piiramatult prantsaslik ja britilik, sh ka mandumus nii ühiskondlikult kui majanduslikult, millele lisandus veel vasakpoolsuse ja kommunismi mõju. Ühiskond pöörati piltlikult pea-peale, arvates et siis ei tule enam sõdu ja muid konflikte. Üheks selleks on USA mudeli järgi multikultuurse ühiskonna kehtestamine, millele lisandub laiade masside pealtnäha võrdseks tegemine, et neid ohjes hoida. Nii talitades visati paraku ka "laps pesuveega välja".
Kahe maailmasõja võitjate maailmapildi tulemusi näeme me tänases Euroopas, kus kohalik kultuur ja põlisrahvastik on hääbumas.
Euroopale oleks kõige kasulikum olnud leida kuldne kesktee, kus ei jääks domineerima ei Prantsuse, Inglise aga Saksa lähenemine. Kuid võitjad isenesestki mõistetavalt nii ei talita.

---